UURING ⟩ Vaata, millise maakonna rahvas on oma elupaigaga kõige rohkem rahul!

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kas arvad ära, millise kandi rahvas on oma elukeskkonnaga kõige rohkem rahul?

Eesti kõige rahulolevamad inimesed elavad Muhu vallas, selgus värskest üleriigilisest elanike rahulolu uuringust, kus koguti tagasisidet kohalike omavalitsuste pakutavate avalike teenuste ja üldise elukeskkonnaga rahulolu kohta.

«Kaks üldist rahulolu näitajat on üldine rahulolu oma elukeskkonnaga ja rahulolu omavalitsuse pakutavate teenustega,» ütles riigihalduse minister Riina Solman. «Uuringu tulemused näitavad, et Eesti elanike rahulolu oma elukoha elukeskkonnaga on 100-punki skaalal 73,5. Leidub piirkondi, kus see on madalam, kuid üldjoones on tulemus hea. Näiteks, 2020. aasta tulemuste võrreldes on Eesti inimeste rahulolu tõusnud,» rõõmustas minister Solman.

Rahulolu omavalitsuse pakutavate teenustega on pisut madalam (60,7) ja ka varieeruv, olles kõrgeima tulemusega Muhus (85,4) ja madalaima tulemusega Kohtla-Järvel (37,4), mis teeb vaheks tervelt 47,7 punkti.

«Niisamuti nagu 2020. aastal, tegi ka sel korral äärmiselt tugeva tulemuse Muhu vald. Pea igas valdkonnas on elanike rahulolu üks Eesti eesrindlikumaid,» tunnustas minister Solman.

Ometigi esineb ka parandamist vajavaid kohti – näiteks ühistransport (56,6), tänavavalgustus (67,8) ning jalgrattateed (51,3), mille osas jäätakse keskmike sekka.

«Valdkonniti on rahulolu üpris erinev. Omavalitsuste elanikud on andnud kõrgemad hinnangud lasteaedade ja põhikooli kaugusele, turvalisusele, looduskeskkonnale ja rohealadele, millest kõikide valdkondade keskmine on üle 75,» avas uuringu tulemusi rahandusministeeriumi andmeanalüütik Ats Aasmaa. «Madalamad rahulolu hinnangud on seotud omavalitsuse juhtimise, elanike kaasamise, üldise arengusuuna ja talviste teede hooldamisega, kus saadud tulemused jäävad 50 punkti ümbrusesse. Teisisõnu tuleks valdadel neile teemadele rohkem tähelepanu pöörata, et ka elanikele suuremad püüdlused silma paistaks,» lisas Aasmaa.

Suurimad erinevused omavalitsuste vahel on jalgratta ja kõnniteede ning omavalitsuse juhtimise ja üldise arengusuunaga seotud küsimustes. Rahulolu jalgrattateedega on kõrgeim Narva-Jõesuus (72,9) ning madalaim Peipsiääre vallas (22,8), mis teeb erinevuseks üle 50 punkti ehk tulemused erinevad siin palju.

Kõige väiksemad erinevused on lähiümbruse looduskeskkonna ja elukeskkonna hinnangutes. Sealjuures ollakse rohkem üksmeelel looduskeskkonna osas, kus kõrgeima ja madalaima tulemuse vahe on 21,9 punkti. Sealjuures on madalam looduskeskkonnaga rahulolu keskuslikes ning kõrgem tagamaalisemates omavalitsustes.

Pikemalt saab uuringu kohta lugeda SIIN.