UURING ⟩ Eestlased peavad külma kodu masendavamaks kui seda isiklikku traagikat elus

Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

Nii uskumatuna kui see ka ei kõlaks, aga külm kodu ning päevavalguse puudumine kaaluvad inimese isikliku heaolu üle. Jahedat eluruumi peetakse isegi masendavamaks kui partnerist lahkuminekut. 

Eestis oleme harjunud sügisel ja talvel kurtma sooja ning valguse puudumise üle. Lisaks on niimõnigi meist lõppenud talvel elanud tavalisest pimedamates ja külmemates kodudes. Kuidas võib see mõjutada meie heaolu ja eelkõige just vaimset tervist?

VELUX on koostöös akrediteeritud uurimispartneritega uurinud Euroopa elamufondi seisu alates 2015. aastast ja koostanud «Tervisliku kodu baromeetrit». Selle eesmärk on juhtida tähelepanu hoonetele, kus me elame ja töötame ning sellele, millist mõju avaldab kodu mikrokliima meie tervisele. Paraku ei ole tänavuse uuringu tulemused rõõmustavad. Nimelt on seal kirjas, et siseruumide mikrokliima probleemid, nagu niiskus ja hallitus, liigne müra, külm või päevavalguse puudumine, on Eesti elanike jaoks üsna tavaline probleem – koguni neli kümnest meie riigis elavast inimesest puutuvad kokku vähemalt ühega neist probleemidest.

Kehv mikrokliima mõjutab meeleolu

«Külmal aastaajal veedame palju aega siseruumides. Samuti teame kõik, et külmas majas viibides on oht külmetuda ja haigestuda erinevatesse hingamisteede haigustesse. Käesolevas uuringus püüdsime aga laiemalt hinnata siseruumide mikrokliima seost nende ruumide elanike füüsilise ja vaimse heaoluga. Üks neist aspektidest on eluga rahulolu. Selleks saab kasutada uut, kuid tunnustatud meetodit - heaolu hindamise analüüsi (GVA),» ütleb VELUX-i Eesti müügijuht juht Toomas Aavisto.

Uuringuandmed näitavad, et vähesest kütmisest tingitud jahedus mõjutab tajutavat heaolu ja eluga rahulolu pea kaks korda rohkem kui partnerist lahkuminek. Need numbrid illustreerivad ilmekalt tõsiasja, et kehv siseruumide mikrokliima on süüdi mitte ainult kehvemas füüsilises tervises, vaid ka kehvemas emotsionaalses heaolus. Inimesed, kes kannatavad kõigi nelja siseruumide mikrokliima probleemi tõttu (niiskus, külm, müra, valguse puudumine), ütlevad peaaegu viis korda tõenäolisemalt, et tunnevad end õnnetuna, võrreldes nendega, kes neid riskitegureid ei koge.

Teine oluline tegur heaolu juures on siseruumide valgustus. Eksperdid ütlevad, et loomulik valgus kodus võib parandada tuju, aidata keskenduda ja tunda end energilisena. Valgusepuudus võib põhjustada depressiooni, hooajalisi meeleoluhäireid ja ärevust. Viimase kümnendi uuringud on näidanud, et valgusel on ka otsene depressioonivastane toime, stimuleerides meeleolu reguleerivaid ajukeskusi.

Lähikuudel on aga Eestis seda loomulikku päevavalgust üsna keeruline saada ning hea kunstvalgustus võib muutuda paljude jaoks luksuseks. Seetõttu võivad investeeringud elamutesse, mis aitavad vähendada kulutusi küttele ja sisevalgustusele, oluliselt vähendada hilisemaid kulutusi elanike tervishoiule.

Alati leiab abi

„Uuringud on näidanud, et kui on pime ja külm, siis napib inimestel serotoniini ja D-vitamiini, organism toodab rohkem melatoniini (und soodustav hormoon), pimedus rõhub, vähenevad suvega seotud positiivsed kogemused, nagu puhkused, piknikud sõpradega, tekkida võib niinimetatud hooajaline depressioon,» rääkis Aavisto.

Lisaks langeb aasta külmal pimedal ajal ka inimeste töövõime: kodust lahkutakse enne, kui väljas valgeks läheb, mistõttu on raskem erksana püsida ja liikuda, muututakse apaatseks, keskendumine on raskem. Tagasi koju tullakse aga siis, kui õues on jälle pime. Seega ei jää päevavalguse nautimiseks praktiliselt enam aega. Kui lisaks sellele peab töötama veel ilma akendeta ruumides ja siiski säästma valguse arvelt energiat, on olukord veelgi kurvem.

Valgus on inimestele väga oluline. Esiteks võib see aidata ärgata ja tunda end hommikul värskena, kohandades ööpäevarütmi. Lõppude lõpuks tunnevad inimesed end suvel valguse käes ärgates värskemana kui talvel samal ajal ärgates. Uuringud näitavad, et spetsiaalsed lambid võivad aidata hooajalise depressiooni vastu, stimuleerides aju tootma vähem melatoniini, mis muudab uimaseks ja rohkem serotoniini, mis parandab meeleolu.

Ära unusta puhata

Selleks, et ennast ise aidata, tuleks vaimse tervise asjatundjate kinnitusel püüda võimalikult palju aega värskes õhus viibida, eriti siis, kui on veel valge, sest see annab värskust ja energiat ning soodustab positiivset mõtteviisi. Lisaks sellele tasub trenni teha, sest ka see võib tuju parandada. Veelgi enam, pimedus ja külm stimuleerivad sageli söögiisu, seega on jõusaalis treenimine kasulik ka ülekaalulisuse ennetamiseks.

Samuti on oluline välja mõelda positiivseid tegevusi – kohtuda sagedamini sõpradega, külastada teatrit, muuseume. Abi võib olla ka D-vitamiini toidulisanditest.

Muidugi pole vaja üle pingutada ja kogu aeg midagi ette võtta. Kui keha seda nõuab, siis luba endal puhata ja aeg maha võtta. Kui negatiivne meeleolu on nii rõhuv, et üksi on raske hakkama saada, siis tuleks pöörduda spetsialistide poole.