8 küsimust, mida uusarendusse korterit soetama hakates kindlasti küsida

Iris Öpik
, Domus Kinnisvara kutseline maakler
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Ilmselt on siililegi selge, et uus on parem kui vana, ent kuidas teada, kas näiteks kodu – elu üks tähtsamaid otsuseid – on ka uuena ostes ikka see, millest just sina unistad. Domus Kinnisvara kutseline maakler Iris Öpik annab kaheksa nõuannet, milliseid küsimusi endalt ja arendajalt küsida, kui kaalud uusarendusse just korteri soetamist.

Sageli võivad kaunid arvutiga loodud pildid tulevasest potentsiaalsest kodust pea sassi ajada ning sind su tegelikest vajadustest ja võimalustest ka ehk liigagi kõrvale ja unistuste radadele juhtida. Et seda ei juhtuks, pea meeles ja märka just neid asju.

1. Asukoht, asukoht, asukoht?

Jah, see kõlab klišeena, kuid on üks olulisemaid küsimusi, mis vastust vajab. Mustamäele ostetud korterit ei saa hiljem Kalamajja ümber tõsta, kõik muu on juba ehk tehtav. Seega tee esimese asjana endale kindlasti selgeks, kus sa tegelikult elada tahad, ja ka see, kus kindlasti ei taha!

2. Milline on minu kodu naabruskond?

Sõida või jaluta uusarenduse naabruskonnas. Vaata ringi kindlasti nii tööpäeval kui ka nädalavahetusel ja võimalusel erinevatel kellaaegadel. Tutvu ümbruskonna võimalustega – kas seal on kohti, kuhu lastega minna, või on sulle oluline hoopis koerte jalutusväljaku või kaupluse või bussipeatuse olemasolu? Mõtle ka läbi, millised teenused võiks kindlasti su kodu lähedal olemas olla. Katseta oma igapäevaseid marsruute – tööle, trenni, kooli.

3. Mida ma aknast näen?

Kas kolmanda korruse akendest näeb vaid naabermaja aknaid? Kas mu rõdule paistab mingil ajal ka päike? Korteri asukoht majas ei pruugi uusarenduses korterit ostes kohe endale selge olla. Siin aitab kogenud maakler, kes saab ka kohapeal alles ehitusjärgus hoone juures näidata, kuhu poole täpselt sinu tulevase kodu aknad jäävad. Sama oluline on näiteks ridaelamuboksi ostu kaaludes aru saada, kas see suur ja mõnus terrass on päriselt ka õhtupäikese nautimiseks või saab siin hoopis hommikukohvi kõrvale päikesetõusu vaadata.

4. Kui suurt kodu ma vajan ja milline planeering mulle sobib?

Alati ei ole vaja tohutult ruutmeetreid, vaid pigem funktsionaalsust. Kõige kergem on mõelda, mitut magamistuba vajad. Kui töötad suure osa ajast kodukontoris, tuleb ka sellele ruumi leida. Edasi võiks endalt küsida, kas piisab ühest tualettruumist või võiks neid olla kaks. Kas armastad saunas käia ja see võiks samuti su kodus olemas olla? Mõtle läbi, milline on sinu elustiil. Hea maakler oskab sind kindlasti suunata tähelepanekuid tegema.

5. Kas köök on minu kodu süda?

Kui jah, siis ära lepi vähemaga, kui vajad ja soovid! Enamikus uusarendustes on võimalus köök oma käe järgi kujundada, kuid siingi tuleb teada, kuhu on võimalik midagi paigutada. Uusarenduses on projekti vaadates näha, kus asuvad vee- ja kanalisatsiooniühendused ning kuidas kulgeb ventilatsioon, mis võivad su unistustele omad piirid seada.

6. Kas mul on palju asju ja kuhu ma need panen?

Enamasti on võimalus koos korteriga soetada ka panipaik, mis asub korterist eraldi. Kodu valides tasub läbi mõelda, kui palju sul on asju, mis vajavad hoiustamist. Näiteks, spordivarustus, talveriided, igasuguste hobitegevuste tarbed ja muu selline. Võibolla oleks abi walk-in-garderoobist või on magamistoad piisava suuruse ja seinapinnaga, et sinna korralikud lükandustega kapid ehitada?

7. Kas mul selle unistuse täitmiseks ka vahendeid on?

Enamasti algab kõik unistusest, kuid see võiks muidugi olla kõige esimene küsimus. Kodu ost on suur väljaminek ja see peaks olema kindlasti kaalutletud otsus. Alustada võiks oma kodupangast ja konsulteerida, millised on sinu võimalused. See paneb paika sinu uue kodu eelarve.

8. Kuidas uusarenduses kodu ostuprotsess üldse välja näeb?

Tavaliselt ostetakse kodu uusarenduses nii-öelda paberil. Kui kõik eelnevad punktid on läbi käidud ja sobilik kodu leitud, siis tuleb notari juures sõlmida võlaõiguslik müügileping, millega tasutakse arendaja soovitud summa sissemaksuks. Olenevalt arendusest võib see jääda 5–20 protsendi vahemikku lõplikust hinnast. Lepingus märgitakse võimalik hilisem asjaõiguslepingu sõlmimise tähtaeg ehk siis see aeg, kui tuleb kogu raha ära maksta. Kui kodu ostetakse panga abiga, tuleb selleks ajaks sõlmida laenuleping. Alles peale asjaõiguslepingu sõlmimist saab sinust uue kodu omanik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles