Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

TEADLASED Kallima matsutamine ajab hulluks? Põhjus on ilmselt sinus, mitte temas

Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

Kaaslase matsutamine või sügavad ohked ei anna sulle rahu? Ole mureta, sa pole ainus ning sellele on suisa teaduslik selgitus olemas. 

Mälumine, hingeldamine ja pastaka klõpsutamine on tegevused, millest paljud inimesed ei tee väljagi. Neil, kel eelmainitud tegevused harja punaseks ajavad, võib aga esineda seisund nimega misofoonia. Misofooniat põdevatel inimestel on aju veidi teisiti arenenud, tingides emotsionaalse reaktsiooni teatavate helide suhtes.

Misofooniaks peetakse aju kõrvalekallet, mille puhul tekitavad teatud helid kord viha, kord piina. Misofoonia all kannatavad inimesed ärrituvad kergesti ning võivad sõltuvalt helist ka agressiivseks muutuda. Tegu on neurofüsioloogilise seisundiga, mille puhul esineb inimestel keskmisest negatiivsem reaktsioon teatud helide vastu.

Tagasi üles