/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/03/30/15227577t1h32c0.jpg)
Selgub, et iga viies eestimaalane peab oma kodu üldist seisukorda liiga kehvaks.
NUTUNE SEIS ⟩ Vaata, kui suur osa rahvast oma kodu seisukorda liiga kehvaks peab
Kuigi Tallinna uute korterite turg on viimastel aastakümnetel pakkunud vanemale elupinnale üha rohkem alternatiive, selgus Statistikaameti rahvaloendusest, et keskmine eluruum on ehitatud 1972. aastal. Sestap pole ka imestada, kui Bonava Eesti poolt möödunud aastal läbi viidud «Õnnelike naabruskondade uuringust» selgus, et inimesi häirib kõige enam nende praeguste kodude ootustele mittevastav seisukord.
Bonava Eesti müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja tõi välja, et Bonava on oma tegutsemisaja jooksul ehitanud Tallinnas ja selle lähiümbruses kokku 3000 uut kodu. Sellest tulenevalt on Bonavale läbi aastate kogunenud omajagu põhjalikke teadmisi, millistes kodudes inimesed soovivad elada ja mis on nende jaoks kodu ümbruse puhul oluline.
«Vaadates keskmist kortermaja vanust, mis on pool sajandit, on igati mõistetav, miks järjest enam otsitakse kodusid uude ning terviklikku elukeskkonda,» rääkis Laanoja.
«Meie kogemused näitavad, et eriti just lastega perekonnad hindavad läbimõeldud hoovialasid ning jälgivad, kas piirkonda projekteerides on elanikele loodud hoovialadele erinevaid ajaveetmise võimalusi.»
Lisaks olemasoleva kodu ootustele mittevastavusele märkis 20 protsenti vastanutest, et nende koduaknast avanev vaade pole kena. Ka vanemate korrusmajade piirkondades näeme, et lähedusse on planeeritud pargiala või mänguväljaks, kuid elumajade vahel puudub läbimõeldud vaba aja veetmise ruum. Samuti paistab välja pidev autode parkimiskohtade nappus ning pole alati läbimõeldud jalg- ja rattateid. Seejuures elab väga suur hulk, 70,8 protsenti Eesti leibkondadest elab Statistikaameti andmetel täna korterelamus.
Bonava uuringust selgus lisaks, et inimesed tunnevad end naabruskonnas õnnelikuna eelkõige siis, kui seal on turvaline (88 protsenti) ja puhas (82 protsenti). Samuti peetakse oluliseks jala ja jalgrattaga ligipääsetavust (76 protsenti) ning parke ja rohealasid (74 protsenti).