OOTAMATU SUURVESI Mida teha, kui üleujutused kipuvad vara kallale?

Kodu.postimees.ee
Copy
Kevadine suurvesi jätkab Emajõe kallastel tõusmist ning nii on muutunud Emajõe ääres käimine üsna vesiseks kogemuseks.
Kevadine suurvesi jätkab Emajõe kallastel tõusmist ning nii on muutunud Emajõe ääres käimine üsna vesiseks kogemuseks. Foto: Kristjan Teedema/POSTIMEES GRUPP

Kevadise suurveega kaasnevad üleujutused võivad kahjustada nii hoone konstruktsioone kui isiklikku vara. Koduse vara ja lähedaste kaitseks annab õnneks väga palju ära teha.

Tänavune suurvesi on Lõuna-Eesti jõgedel tõusnud juba üle kriitilise piiri ning eile andis keskkonnaagentuur teada, et Tamula järve veetase on saavutanud kriitilisepiiri, milleks on 220 sentimeetrit. Paljude Lõuna-Eesti elanike hoovid on juba mitmendat päeva üleujutatud. 

Praegune suurvesi on paljude jaoks üllatuslik ning ootamatu, kuna esimene suurvesi oli ära juba jaanuaris. Märtsikuu on aga olnud tavapärasest sademeterohkem ning ilmselt ei ole jaanuari-veebruari sulailmad suutnud metsade alt päris kõike lund ära sulatada.

«Usume, et Lõuna-Eestis on praegune suurvesi viimase kümne aasta kõige kõrgem, mida mõjutas lumerohke talv,» kommenteeris Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk. Üleujutused võivad tekitada inimeste varale kahju nii hoovides, keldrites kui ka majas sees.

Tee ettevalmistusi

Üleujutusohtliku veekogu lähedal elades on oluline olla just kevade saabumise hakul varakult valmis võimalikeks üleujutusteks. «Isegi kui tundub, et vara ei pruugi olla ohus, on valmisolek võimalikeks üleujutusteks ääretult oluline,» sõnas Gjensidige Eesti kindlustusseltsi esindaja Denis Nikolajev. Esmalt tuleks valmis panna kõige olulisemad asjad – isikut tõendavad dokumendid, esmaabikomplekt, väärisesemed ning igaks juhuks ka sularaha. Samuti on soovitatav neid esemeid hoida kohas, kus nad veega kokku ei puutuks, aga samas oleksid kiiresti haaratavad, kui selleks peaks tekkima vajadus. Nikolajevi sõnul tuleks jälgida ka ilmaennustust ning keskkonnaagentuuri poolt väljastatud juhiseid, kuna üleujutuste ajal võib olukord kiiresti muutuda.

Ohutus ennekõike

Juhul, kui üleujutus on lähenenud või lähenemas kriitilise piirini, tuleks meeles pidada inimeste ohutust. Üleujutuste ajal võib veetase kiiresti tõusta ning seetõttu tuleks võimalusel kolida perega turvalisemasse kohta. Kui üleujutused on tunginud kinnistule ning iseseisvalt lahkumine tundub raskendatud, tuleks kindlasti ühendust võtta riigi tuletõrje- ja päästeteenistusega telefonil 112.

Pea kindlasti meeles ka oma neljajalgset lemmikut. Veendu, et lemmikloom on mikrokiibiga varustatud ning tal on kaelarihm, millel on kirjas omaniku kontakt. Ka lemmikloom vajab segasel ajal turvatunnet ning kui loom pole harjunud võõraste inimestega koos olema, tuleks ta viia võimalusel lemmiklooma hoidu.

Minimeeri võimalikud ohud

Kui vesi pole kinnistule veel jõudnud, kuid see võib peagi juhtuda, tuleks kiiremas korras kasutusele võtta erakorralised abinõud, mis aitavad suuremaid kahjusid ära hoida. Esmalt tuleks välja lülitada elektri- ja gaasivarustus, samuti kütteseadmed. Oluline on meeles pidada, et elektrit saab välja lülitada ainult siis, kui vesi pole veel kinnistut üle ujutanud ja kaitsmete ümbrus on täiesti kuiv. Kui üleujutus on vara juba mõjutanud, võib kaitsmete väljalülitamine tekitada tõsise tuleohu. Vee kokkupuude elektriga on väga ohtlik ja läheduses viibides võivad sellel olla surmavad tagajärjed. Võimalusel tuleks viia kogu elektroonika maja teisele korrusele või hoiustada tehnikaseadmeid võimalikult kõrgel, et üleujutus neid kahjustada ei saaks.

Mida teha peale üleujutust?

Kui üleujutus on möödas, tuleks enne igapäeva rutiini taastumist veenduda, et see on ohutu. Kindlasti tuleks elektrisüsteemi kutsuda ülevaatama elektrik, kes veendub, et elektri sisselülitamine on ohutu. Samuti tuleks veekahjustusi saanud elektroonikaseadmed võimalusel asendada uutega või olemasolevad enne kasutamist korralikult kuivatada ning testida nende ohutust.

Üleujutuse käigus võib kahjustada saada ka hoone enda konstruktsioon. Seetõttu tuleks peale üleujutust kodus liikudes olla eriti ettevaatlik. Veenduda tuleks selles, et põrandas ja seintes ei oleks auke, ega majas poleks katkiseid aknaid ega muid klaasesemeid. Üleujutuste ajal saab sageli kahjustuse ka joogivee kvaliteet, kuna saastunud vesi võib sattuda nii veesüsteemides kasutavasse põhjavette kui ka koduaias olevatesse veekaevudesse. Seetõttu on soovitatav enne vee kasutamist kontrollida selle kvaliteeti.

Võta ühendust kindlustusandjaga

«Üleujutusohuga piirkondades elavatel inimestel soovitatakse tutvuda oma kodukindlustusega ja veenduda, et see katab ka üleujutusriski, mis on üleujutuse kahjude korral ainus abivahend. Kui alles tutvud erinevate kindlustuspakkumistega, on oluline veenduda, et kindlustuskaitse hõlmaks ka kolimis- ja rendikulusid, kui teie enda kodu vajab peale kahjustusi remonti. Samuti ei tasuks unustada varakindlustust, sest vesi võib kahjustada lisaks majakonstruktsioonile ka mööblit, riideid, elektriseadmeid,» soovitas Nikolajev.

Nikolajev paneb südamele, et kahjust peab teada andma kindlustusandjale esimesel võimalusel. Pärast üleujutusohu möödumist teostatakse kinnistul kahjude kaardistamine ning maksmisele kuuluva hüvitise hindamine. Hüvitise saamiseks tuleks kindlasti alles hoida tõendavad fotod kahjust, mis tuleb lisada kahjunõude avaldusele. Nikolajev kutsub ühtlasi kõiki üles ka oma kindlustuslepingu tingimusi üle vaatama. «Tihtilugu on kindlustuspoliisis väga täpselt välja toodud, millistel tingimustel hüvitist tasutakse. Näiteks võib seal olla klausel, et kahju ei kompenseerita, kui üleujutused on hooajalised,» täiendas Nikolajev.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles