Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

EKSPERT PURUSTAB 8 kodulaenu müüti, mida ei tasu päris tõepähe võtta (1)

Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

Kodulaenuturul liigub hulga müüte ja eksiarvamusi. Mida uskuda ja mida mitte?

Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova jagab kaheksat kodulaenuga seotud müüti ning selgitab, miks need tõele ei vasta. 

1. Kodulaenu saan võtta ainult sellest pangast, kus asub arvelduskonto ja kuhu laekub minu palk.

See väide ei vasta tõele, sest kodulaenu saab taotleda ükskõik millisest pangast. Kindlasti soovitan küsida laenupakkumist vähemalt paarist pangast, kuid veel parem on saata oma taotlus kõigile kodulaenu pakkuvatele pankadele. Üksnes nii on võimalik välja valida endale kõige sobivamate tingimustega kodulaen.

Alles siis, kui oled valinud välja sobiva laenupakkumise, tuleks selles pangas avada enne laenulepingu sõlmimist arvelduskonto. Pank saab sinna kontole kanda taotletud laenusumma ja selle kaudu hakkavad automaatselt toimuma ka laenu igakuised tagasimaksed.

Igale pangale muidugi meeldiks, et nende juurde laekuks kodulaenuklientide palk. Klient võib, kuid ei pea selleks kodupanka vahetama. Sul on võimalik enda kodulaenuga seotud pangakontole kanda igakuine tagasimakse summa ka püsikorraldusega.

2. Kui võtan pangast kodulaenu, siis pean kõik oma panga asjad ja arveldused üle tooma samasse panka.

Varasemates kodulaenulepingutes nõuti väga sageli palga kandmist kodulaenu väljastanud panka, kuid täna seda enam ei eeldata. Nüüd soovivad pangad, et igakuisel maksepäeval oleks sinu kontol vähemalt laenumakse suurune summa. Siiski soovitan hoolikalt läbi lugeda laenulepingu, et saada aru, millised on panga reeglid laenu tagasimaksmiseks.

Samuti ei nõua pangad enamasti seda, et kodulaenukliendid just nende juures arveldaksid. Samas võib see kasuks tulla siis, kui soovid kodulaenu väljastanud pangaga läbirääkida ja muuta oma laenulepingu tingimusi. Mitmekülgsele ja pikaajalisele heale partnerile pakub pank paremaid tingimusi.

3. Pank saab kodulaenu maksed kinni pidada ka minu teises pangas asuvalt arvelduskontolt.

Teoreetiliselt on see võimalik, kuid sellist tehnilist lahendust pole kodulaenu pakkuvad pangad Eestis välja arendanud. Seetõttu ei saa ükski pank praegu teises pangas asuvalt kontolt sinu kodulaenu makseid kinni pidada.

Samas on võimalik tasuda teistest pankadest näiteks liisingu ja järelmaksu kuumakseid, sest nende puhul kasutatakse automaatse laenumakse kinnipidamise asemel püsimaksekorraldusega e-arveid. Need ei pea laekuma samasse panka, kus vormistati liisingu või järelmaksu leping.

Pangad ei kasuta kodulaenumaksete puhul e-arveid peamiselt seetõttu, et tavaliselt on need liisingu või järelmaksu kuumaksest oluliselt suuremad. Kuna kodulaenumaksete õigeaegne tasumine on väga tähtis nii kliendi kui ka panga jaoks, on turvalisem ning odavam, kui pank saab selle summa ise kliendikontolt kinni pidada. Nii ei teki ka juhuslikke võlgnevusi.

4. Laenuga ostetud korter ei kuulu mulle, vaid hoopis pangale.

See väide ei vasta tõele. Korter kuulub sellele isikule, kes on kinnistusraamatusse kantud korteriomandi omanikuna. Seega korteri ostjale. Asjaolu, et võtsid korteri ostuks pangast laenu, ei tee finantsasutust korteri omanikuks.

Karin Ossipova.
Karin Ossipova. Foto: Ardo Kaljuvee

Pangalaenuga ostetavale korterile või majale seab notar laenu andnud panga kasuks hüpoteegi ehk kinnispandi. See annab laenuandjale tagatise, et kui laenu kokkulepitult ei tagastata, on hüpoteegipidajal õigus nõuda kinnisasja müüki.

Kui laenusaaja jättis mitu kuud laenumaksed tasumata, on pangal õigus paluda kohtutäituril panna see kinnisvara oksjonil müüki. Kinnisvara müügist laekuva raha eest tasutakse esmajärjekorras pangalaen ja võlgu olevad intressid ning täituri tasud. Ülejäänud raha saab laenuvõtja endale.

5. Likviidne kinnisvara aitab mul igal juhul kodulaenu saada, isegi siis, kui minu maksevõime ei vasta panga nõuetele.

See ei ole tõsi. Vastavalt vastutustundliku laenamise seadusandlikele juhistele ning elamukinnisvaraga tagatud laenude regulatsioonile ei tohi pank anda eraisikule laenu, kui ta ei ole veendunud laenuvõtja võimekuses seda regulaarsetest sissetulekutest tagasi maksta.

See tähendab, et pelgalt elamukinnisvara tagatise vastu ei tohi pangad eraisikule laenu anda, vaid esmajärjekorras peavad nad arvestama laenuvõtja võimet laenu tasuda igakuistest sissetulekutest.

6. Kredexi käendus aitab juhul, kui minu maksevõime ei ole piisav laenu tagasimaksmiseks.

See ei ole tõsi. KredExi eluasemelaenu käendus on mõeldud puhuks, kui kodu ostjal ei ole endal piisavalt raha omaosaluse tasumiseks.

Laenusaaja piisav maksevõime on kõige esmane tingimus, mis peab kodulaenu saamiseks olema täidetud. Alles seejärel hindab pank, kas soetatav kinnisvara tagab laenu piisavalt või on vajalik ka KredExi käendus kaasata.

7. Pensionieas ei saa ma enam kodulaenu taotleda.

See väide ei vasta tõele, kodulaenu saavad taotleda ka pensioniealised. Üldlevinud vanuseline reegel kodulaenu andmisel on see, et laen peab lõppema hiljemalt siis, kui laenusaaja saab 75 aastaseks. Laenu saamisel pole oluline mitte laenutaotleja iga, vaid tema potentsiaalne maksevõime laenuperioodil.

Paljud pensionärid jätkavad oma karjääri või leiavad muu töö ning ei jää koju pensionipõlve pidama. On selge, et pensioniealiste laenuvajadus ei ole enam nii suur, kui see on noortel oma esimest perekodu ostes. Kuid ka pensionäri kodu vajab remonti ja selleks saab vajadusel kasutada väiksemas summas laenuraha. Ka on mitmed pensionärid soovinud müüa neile suureks jäänud korter või maja, kuid enne seda tahetakse välja osta väiksem elamine. Selleks kasutatakse lühiajalisemat kodulaenu.

8. Olen laenulepingus küll kaaslaenusaaja, kuid kuna laenumaksed lähevad elukaaslase kontolt, ei ole see laen päriselt minu kohustus. Äärmisel juhul olen nõus vastutama poole laenumakse eest.

Kui oled sõlminud kodulaenulepingu kellegagi kahasse, siis oled võtnud solidaarse ehk võrdse vastutuse ning kohustuse seda laenu tagasi maksta.

Kaaslaenu andmisel on pank arvestanud teie mõlema sissetulekuga. Lepingu mõttes pole mingit vahet, kes laenu maksab. Kui üks osapool enam ei maksa, pöördub pank teise poole. Vastavalt kodulaenu lepingule vastutavad kõik laenusaajad panga ees 100% ulatuses. See on ka põhjus, miks pank võtab järgmise laenu andmisel maksevõime arvutamisel arvesse sinu kahasse võetud kodulaenu kuumakse täies ulatuses, mitte ei jaga seda pooleks.

See, kuidas laenusaajad omavahel kohustusi jagavad ja kes kui palju laenu tagasi maksab, on tõesti laenusaajate omavaheline kokkulepe, kuid ei muuda mitte kuidagi laenulepingus kokkulepitut.

Tagasi üles