BALTI MANUFAKTUUR ⟩ See kõik on varsti ajalugu! Endisest puuvillavabriku alast sünnib pealinna uus gravitatsioonikese

Kavandatavas Manufaktuuri kvartalis saab aeg uue väärtuse ja ruum tuliuue tähenduse. 

Balti Puuvillavabrik on olnud Tallinna suurimaid tööstuskomplekse, mis oma enam kui 120-aastase ajalooga pakub avastamist nii arhitektuuri- kui ajaloohuvilisele. Aastaid uut tähelendu ootanud Manufaktuuri kvartalist ehitatakse peagi tervilik elukeskkond, kus elamispinnad on põimitud kõiksugu mugavuste ja teeninduspindadega.

«Unistus ja nägemus on see, et sellest tekiks multifunktsionaalne linnaruum, kus saab elada, süüa, magada mängida,» ütleb kinnisvaraarendaja Hepsor juh Henri Laks ja lisab, et endises tööstuspiirkonnas saab hõlpsamini ka linnaruumi tervikarengut mõjutada. «Väga loodame, et see kontseptsioon – elu ja äri – et see läheb siin kenasti tööle.»

Ajastu märk

Manufaktuuri vabrikuhoone müügiga alustatakse käesoleva aasta sügisel. Vabrikuhoone kodudes ja äripindades on kuni 4,8 meetrised laed, tsaariaegse tööstusarhitektuuri suured vormid ning valgusküllased ruumid, mille loomisel on lähtutud kaasaaja tehnoloogiast ja nõuetest. Vabrikuhoonet köetakse ja jahutatakse tulevikus maaküttega ning katusele paigaldatakse päikesepaneelid, et tagada veelgi suurem energiasääst.

Manufaktuuri vabrikuhoonesse tuleb 270 korterit ja ligi 5000 ruutmeetrit äri- ja kaubanduspinda, sealhulgas söögikohad, stuudiod, kontorid, kauplused. Ajaloolise vabrikuhoone rekonstrueerimine algab 2024. aasta esimeses pooles. Kui kõik läheb plaanikohaselt, peaks ajalooline vabrikuhoone juba 2025. aastal uusi elanikke tervitama.

Tellistest vabrikumaja oli omal ajal Tallinna üks pikimaid maju. Laksi sõnul oli maja pikkuseks suisa 200 meetrit. Ajaloopärl on täna muinsuskaitse all, arendaja ootab aga ehitusluba, et tööstuspärand uuele elule turgutada. Punastest tellistest maja taastatakse, selle eksterjöör jääb üldpildilt samaks.

Manufaktuuri 7 uusarendusse tuleb seevastu 154 korterit ja ruutmeetrit äripinda. Uute hoonete ehitus on juba alanud ning peaks valmima 2024. aasta viimases kvartalis. 2024. aasta esimeses pooles algab ühtlasi ka Manufaktuuri 12 uute korterelamute ehitus. Kavandavatesse majadesse tuleb 50 uut korterit.

Info majade ja korterite kohta:

• A-energiaklass
• Pea igal korteril on rõdu või terrass. Kortereid kompaktsetest ühetoalistest ruumikate viiesteni
• Avar hobi-ja hoiuruum jalgratastele ja kärudele
• Viite värvi rohelisest tellisplaadist fassaad miksitud koduselt puidust rõdudega
• Läbimõeldud ja funktsionaalsed planeeringud
• Erineva suurusega panipaigad

«Energiatõhusus on ajastu märk. See on oluline,» selgitab Laks. «Inimesed ootavad kodult lisaks ka paindlikkust ruumiplaneeringu loomisel, samuti soovivad koduostjad ise võimalikult palju kaasa rääkida. Isikupärasus ja lisafunktsioonid ja kõiksugu väärtused: et oleks lapsekäru võimalik kuskil hoida, jalgratta hooldusruum, elektriauto laadimiskoht jne,» toob Laks näiteid.

Manufaktuuri kvartalis on kõige selle peale mõelduid: planeeritud on hobiruumid, kus saad suuski määrida ja ratast putitada või kas või jalutukäigult tulnud koera käpakesi puhastada. 

Kvartali rajamisel kasutatakse lammutusest alles jäänud telliseid näiteks teede rajamisel ja täitematerjalina. Lisaks kasutatakse vanu ajaloolise tehasehoone aknaid katusealuste või kogukonna kasvuhoonete rajamisel ja keskkonna mitmekesisemaks muutmisel.

Kvartali rajamisel pannakse suurt rõhku parkidele ja rohealadele, näiteks korrastatakse ajaloolised üle 100 viljapuuga õunaaiad ja rajatakse uusi rohe-, puhke- ja mängualasid ning väljakuid, et inimesed saaksid võimalikult palju veeta aega vabas õhus kodu lähedal.

Suured ajaloolised õunapuud kannavad muide tänini vilja ning jäävad sinna ka kvartali valmimise järel elanikke rõõmustama.

Pilk selja taha

Manufaktuuri kvartali hoonestusse kuulub hulk kultuurimälestisena kaitstud eriilmelisi ehitisi, mis koos ümbritseva õunaia ja iidsete pargipuudega moodustavad unikaalse miljööväärtusliku keskkonna. Kvartali ajalugu ulatub aastasse 1898, mil keiser Nikolai II kinnitas Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku põhikirja.

1900. aastal valmis Rudolf Otto von Knüpfferi projekteeritud 234 meetri pikkune ja neljakorruseline peahoone Telliskopli tee ja mere vahelisel alal, millele 1908. aastal tuli juurde paekivist tiibhoone. Erinevaid juurdeehitisi lisandus järk-järgult pea terve vabriku ajaloo vältel. Tootmine saavutas kahe maailmasõja vahel kõrgtaseme aastatel 1928–1929, kui tööliste arv küündis 2000ni. Riidele lisaks valmistati ka mitmesugust lõnga ja vatti. 1940. aastal natsionaliseerisid vabriku nõukogude võimud ning 1941. aastal põles vabrik sõjakeerises maha. 1945. aastal alustati taastamisega ja järgmisel aastal andis vabrik taas toodangut.

Puuvillase toorkanga ning niidi tootmine jätkus kogu nõukogude perioodi jooksul. 1990. aastatel, pärast Eesti iseseisvumise taastamist, omandas manufaktuuri Tolaram Grupp, tootmine lõppes muutunud majanduskeskkonna survel aastal 2006. Enne tehasehoone sulgemist alustas Tolaram Grupp kogu ala detailplaneeringu koostamist, et kujundada alast ajakohane elu- ja ärikvartal. Selle esimene vili on Hepsori-Tolarami koostööl aastatel 2014–2019 terviklikult valminud Sitsi õunaaia kvartal (269 korteriga). Samas koostöös jätkatakse kogu ülejäänud tehaseala väljaarendamist.

Allikas: Hepsor