HINNASULA ⟩ Hoonete sundrenoveerimise plaan pani kinnisvaraturu kihama

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Aastaalguse vaikelu kinnisvaraturul on asendunud kevadise aktiivsusega. Kuigi euribor on endiselt põhiteema, tekitas klientides suurt elevust ka Euroopa Liidu hoonete renoveerimise plaan, kirjutab Uue Maa analüütik Risto Vähi.

Kuigi kõigi vanemate elamute renoveerimise plaan, mis idee kohaselt peaks need viima minimaalselt D-energiaklassile, on veel parajalt toores ning suured vaidlused on alles ees, tekitas see kinnisvaraturul juba väikese tormi teeklaasis. Nii hakkasid kliendid palju enam uurima majade energiaklasse ning tunti huvi, milline on vastav tähis enda kodumajal või kas see üldse olemas on.

Laiemat ja tegelikku mõju kinnisvaraturule see veel kaasa ei too, sest nagu öeldud, on kogu asi veel algusjärgus ning spetsialistide sõnul Eesti puhul sellisel kujul ka ebareaalne. Samas on positiivne, et inimesed on hakanud teema vastu enam huvi tundma ning võib eeldada, et ühistud asuvad veelgi aktiivsemalt uurima majade renoveerimise võimalusi.

Hinnatase pigem languses

Vaadates hinnadünaamikat, näeme enam paigalseisu või languseid. Kukuvad eelkõige remonti vajavate ja keskmises seisus tüüpkorterite hinnad, samas kui uusarendustes on need suuremas osas üsna stabiilsed. Nii ei kujune hinnalangus tervikuna suureks, kuid kasutades professionaalide keelepruuki: korrektsioon juba toimub. Sellele aitab kindlasti kaasa ka teadmatus euriboriga, sest Euroopa Keskpank on «ähvardanud» uute intressitõusudega.

Märtsi statistika

Tallinnas vahetas märtsis omanikku 829 korterit (veebruaris 619), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2766 eurot. Võrreldes veebruariga langes hinnatase 0,3 protsenti, samas kui aastaga kerkis see 6,2 protsenti.

Ka Tartus tehingute arv veebruariga võrreldes kasvas. Nii müüdi märtsis 185 korterit (veebruaris 92), mille ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 2475 eurot. Kui veebruariga võrreldes langes hinnatase 5,8 protsenti, siis aastaga kerkis see 26,8 protsenti.

Pärnus oli märts korterite müügi poolest veebruarist vaiksem. Nii müüdi 77 korterit (veebruaris 101), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1891 eurot. Kuuvõrdluses langes hinnatase 10,9 protsenti, aastaga kerkis see aga 7,3 protsenti.

Narvas müüdi märtsi jooksul 92 korterit (veebruaris 50) ning ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 596 eurot. Kui kuuga kerkis hinnatase 11,4 protsenti, siis aastaga 29 protsenti. Suure hinnatõusu taga on tavapärasest suurem väikekorterite müük, mille ruutmeetri hinnatase on alati ka kõrgem.