N, 28.09.2023

VÕTA EESKUJU ⟩ Sellised on meie rahva täiesti tavalised hruštšovka köögid, kus kogutakse liigiti biojäätmeid

Kodu.postimees.ee
Facebook
Comments 1

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit kogus kokku n-ö tavaliste kodude jäätmete sortimislahenduste galerii. Pildid on tehtud Tallinna, Tartu ja Harjumaa kodudes – nii väikestes, nn hruštšovka köökides, moodsate uuselamute kui eramajade köökides – kõik siiski tavalistes kodudes.

«Kodudes tekibki kõige rohkem pakendi- ja biojäätmeid – biojäätmeid umbes kolmandik kodusest jäätmetekkest, pakendijäätmeid isegi umbes 40%. Segaolmejäätmeid keegi üle ei sordi – see on võimatu, sest biojäätmed selle sees rikuvad kõik muu. Seetõttu ongi eriti oluline saada segaolmejäätmevoost välja biolagunev jääde, sest see on materjal, mis hakkab käärima ning tekitab prügimäkke ladestamisel kasvuhoonegaase, samas kütusena kasutamisel ka ei põle,» selgitas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

Nagu ka nimi ütleb – biolagunev – hakkavad need jäätmed lagunema ja tekitavad prügilates kasvuhoonegaase. Samas on biolagunevad jäätmed probleemiks ka segaolmejäätmete põletamisel, sest biolagunevad jäätmed on n-ö märjad ega põle.

«Biojäätmete liigiti kogumise diskussioonis on kõlama jäänud ka mitmeid müüte – näiteks, et jäätmete liigiti kogumine võtab palju ruumi või et biojäätmete eraldi kogumine paneb need haisema. Kahjuks ei näita pilt küll lõhna, kuid need kodud, kust meie galerii pildid pärinevad, võivad kinnitada, et biojäätmete eraldi olev ämber, kott, kauss või tops ei aja jäätmeid kiiremini haisema. Küsimus on ainult tahtmises: me kas otsustame teha väikese sammu keskkonna heaks või otsustame seda mitte teha. Lisaks: kui biojäätmed on segaolmejäätmete sees, siis hakkavad nad ju ka seal haisema lõpuks. Biojäätmete liigiti kogumisel ei teki haisu kuidagi rohkem,» lisas Rüütelmann.

Kõik galerii sortimislahendused ei ole ideaalsed – näiteks võiks lisada eraldi pakendikogumise – kuid kõik on leidnud lahenduse biojäätmete liigiti kogumiseks. Jäätmespetsialistide sõnul ei ole vaja tingimata spetsiaalseid anumaid või kotte või „lahendusi“ – piisab nutikusest ning tahtmisest. Näiteks võib koguda biojäätmeid kapi peal ämbrikeses (topsis, spetsiaalses kogumisnõus) ning selle siis tühjendada kogumiskasti või komposti – nagu kellelgi võimalik. Pakendijäätmed on suuremad ja võtavad rohkem ruumi, mispärast tasukski neile broneerida kõige suurem osa jäätmekapist. Võimalusel koguda eraldi paber-papp-pakendid ning klaaspakendid – nii satuvad need ringlusesse puhtamana ning saavad kiiremini uueks tooteks.

Kindlasti ei ole soovitav visata biojäätmeid õues olevasse mahutisse kilekotiga, olgu see siis tavaline või biolagunev. Nii kompostides kui biogaasi tootes võivad jääda biolaguneva massi sisse kilekoti tükid ehk võõriseid. «Parem kogume siis biojäätmeid n-ö kõvasse anumasse, mida perioodiliselt tühjendame,» lisas Rüütelmann.

«Mõnikord proovitakse ka väita, et sortimine on keeruline. Tegelikult on siin lihtne ja iseenesestmõistetav reegel: kõik pakendid tuleb panna pakendikonteinerisse ja kogu biolagunev materjal biojäätmete kogumiskasti. Ei pea hakkama üle mõtlema, kas see või too pakendimaterjal ikka on materjalina ringlusse suunatav või kas näiteks lõikelilled ikka sobivad bioämbrisse. Sobivad. Kõige olulisem on muuta sortimisjääk ehk segaolmejäätmed bio- ja pakendivabaks. Kui selle saavutame, oleme teinud keskkonna jaoks juba päris suure sammu,» lisas Rüütelmann.

Miks koguda liigiti biojäätmeid?

  • Biojäätmed on väga hästi ringlusse võetav materjal.
  • Kui koguda biojäätmeid liigiti, jõuab sellest ringlusesse 100%.
  • Kui panna biojäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, satuvad need põletusse või prügilasse, kus lagunemisel eraldub metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest.
  • Biojäätmetest saab toota biogaasi, mida saab kasutada elektri tootmiseks, majapidamistes kütmiseks või autode kütusena, ning kääritusjääki ehk digestaati, mida kasutatakse põllumajanduses väetisena.
  • Segaolmeprügist biojäätmete eraldi väljasorteerimine ja neile taaskasutusturu loomine vähendab prügimäel prügilagaaside teket. Lisaks on võimalik biojäätmeid välja sortides muuta segaolmejäätmed suuremas mahus materjalidena ringlussevõetavateks. Täna, kus meie segaolmejäätmetes on 30% biojäätmeid, on segaolmejäätmete ringlussevõtt välistatud.

Miks koguda liigiti pakendijäätmeid?

Pakendite ringlussevõtu võimalused on pidevas muutumises: osa pakendeid, mida täna veel ringlusse võtta ei saa, võivad leida tee uueks tooteks juba lähiajal. Soovitame kindlasti eraldi koguda neist materjalidest pakendid, mida on eriti lihtne ringlusse võtta: näiteks klaas, metall, paber ja papp. Samuti joogikartong ehk nn tetrapakid. Ka suur osa plastidest on tänaseks ringlusse võetavad, mistõttu peaks kindlasti ka kõik plastidest ja segamaterjalidest pakendid koguma liigiti ning panema pakendikonteinerisse – mida rohkem pakendeid liigub läbi pakendi sorteerimiskeskuste, seda rohkem jõuab neid ka ringlusse. Segaolmejäätmete konteinerist ei jõua ringlusse mitte midagi.

Ka Eestis tegutseb mitmeid tootmisettevõtteid, mis kasutavad toorainena märkimisväärses ulatuses taaskasutusse suunatud pakendeid, näiteks papi- klaasi- ja ka plastitehaseid.

Kuidas biojäätmeid koguda?

  • Kasuta kodus biojäätmeid kogudes eraldi ämbrit või muud spetsiaalset anumat. Osa ämbreid on nt õhufiltriga. Võid panna ämbrisse paberkoti, põhja natuke majapidamispaberit või hoopis munakarbi – see püüab kinni väiksema vedelikukoguse ning laguneb pärast koos jäätmetega.
  • Kogu võimalusel oma ämbrikesse jäätmeid lahtiselt, sobilik on ka paberkotti või paberisse mähituna jäätmete ära andmine. NB! Ära kasuta kilekotte.
  • Ära muretse haisu pärast – näiteks taimsed biojäätmed võivad rahulikult olla toas 3-4 päeva ilma, et haisu tekiks. Kui Su jäätmete sekka satub liha või kala, siis võib küll hais kiiremini tekkida, aga vii siis ämber ka kiiremini biojäätmete konteinerisse! Haisuprobleem tekib aga ka siis, kui loomsed jäätmed visata segaolmejäätmete konteinerisse.
  • Jäätmevedajale biojäätmete üleandmiseks kasutatavas konteineris puhtuse hoidmiseks on soovitatav varustada konteiner pärast igat tühjendust vooderduskotiga. Vooderduskoti paigalduse saab tellida vedajalt.
Facebook
Comments 1

Märksõnad

Tagasi üles