KÕVA SÕNA ⟩ Eesti teadlased töötasid välja meetodi energiamärgise koheseks määramiseks

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

TalTechi FinEsti targa linna tippkeskuse teadlased töötasid välja DigiAuditi platvormi, et reaalajas jälgida ja analüüsida hoonete ning suurte kinnisvaraportfellide energiakasutust ning sisekliima näitajaid. Eesti teadlaste kõva töö jõuab peagi üle kogu maailma.

DigiAuditi energiatarbe ja õhu kvaliteedi jälgimine ning järjekestev analüüs näitab täpselt, millele energia kulub. See analüüsib hoonete energiakasutust ja sisekliimat, tuvastab ebakõlasid ja võrdleb hooneid omavahel. Lahendust on senini kasutatud Tallinna ja Tartu haridushoonetes ning TalTechi linnakus.

TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi direktori ning DigiAuditi pilootprojekti juhi professor Jarek Kurnitski sõnul seisneb lahenduse ainulaadsus ja uuenduslikkus reaalajas energiamärgise määramises.

«Hoonete energiatõhususe parandamine on meie ühiskonna süsiniku jalajälje vähendamise seisukohalt ülioluline, kuna hooned moodustavad 40 protsenti meie energiakulust. Selliseid lahendusi, mis suudavad mõõta hoonete energiatarvet ja sisekliimat, on maailmas mitmeid. DigiAuditi platvormi teeb unikaalseks aga see, et see annab hoonete omanikele ja halduritele võrreldava ülevaate kogu portfelli erinevate hoonete tegelikust energiakulust ning samuti sisekliima kvaliteedist,» selgitas Kurnitski.

Lahenduse turule toova ettevõtte Thinnect juhi Jürgo Predeni sõnul on DigiAudit teaduslik tippsaavutus, millele turul konkurenti pole. «Tänapäeval ei hooma ükski hoone haldur täpselt, kuhu energia kulub, kuna hooned on nii keerukad ja nende toimimine muutub ajas. Siin on DigiAuditi lahendusel oluline roll: see aitab aru saada, kuhu energia kulub ning kuidas seda kulu vähendada,» täpsustas Preden.

«See on esimene pilootprojekti kommertsialiseerimise samm ja töötame selle nimel, et ka teistest pilootidest tuleksid hargettevõtted ja/või teenused tippkeskusele,» lisas Stanfordis viibiv FinEsti targa linna tippkeskuse direktor Ralf-Martin Soe. Tema sõnul on positiivne, et Eesti teadlased teevad ettevõtetega järjest rohkem koostööd, kuigi võimalused on tegelikult oluliselt suuremad – näiteks Stanfordi ülikooli targa linna projektid on Eesti ja Euroopaga võrreldes palju tihedamalt erasektoriga seotud.