KOERAD «OHUTUKS» ⟩ Näpumeeste uus taktika teeb murelikuks

Pilt on illustreeriv. Foto: Peeter Kümmel/Postimees Grupp

Selgub, et vana kooli majavalvurid tänapäeva varaste peal enam ei tööta. 

Ettevaatust, kuri koer! Tänavatel kõndides jääb mulje, et selliseid silte on Eesti linnades rohkem kui mujal maailmas, aga kas turvatunne selle sildi taga on ikka päris ja kas koer hoiab pätid kodust eemale? Või on aeg vana kooli majavalvuritest kaugemale vaadata.

G4S-i standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala nendib, et tihti mõeldakse koertest kui majavalvuritest ning arvatakse, et neist piisab ja tänapäevast valvetehnikat polegi vaja. Valvetehnika vajalikkust mõistetakse sageli alles siis, kui enda või naabri kodus on käinud vargad, hoolimata õues elavast koerast.

Pärjala toob näite otse elust, ühest oma tuttavast, kellel on maal talu. Peremehe suhtumine oli, et küll kaks suurt koera elamist kaitsevad, valvesüsteemi pole vaja, sest kes see ikka sinna metsa ronib.

Möödus umbes pool aastat, kui Pärjala sai kolleegilt teada, et selle tuttava kodus käisid vargad. Mõlemad koerad olid uinutatud – üks koertest jäi elama, teine paraku mitte. Vargus tekitas mehes hirmu ning ta otsustas valvetehnika kasuks.

Koer üldjuhul vargaid ei takista

Koerad üldjuhul sissetungijat ei takista, kuid nad võivad olla lisaturvameetmeks. Vargad analüüsivad, kui suur võib olla saak ja mida selle kättesaamiseks teha tuleb.

«Kui on näiteks kaks maja, milles on samaväärne vara, kuid ühes hoovis on koer ja teises mitte, siis võidakse eelistada varastada teisest hoovist,» sõnab Pärjala. «Samas võib olla olukord, kus soovitakse varastada hoovist, kus koera pole, kuid naabri koer haugub ka naabrite hoovis toimuva peale – sellises olukorras peab pätt vaigistama kõrvalmaja koera.»

Koerad muudetakse «ohutuks» neid uinutades. Näiteks visatakse vorstijupp koos unerohuga üle aia. Mõnel juhul tehakse seda mitu päeva järjest. On küll hästi treenitud koeri, kes ei võta võõrastelt toitu vastu, kuid kui see vorstijupp jääb hoovi vedelema ning võõras on ära läinud ning kõik tundub justkui ohutu, võib koer selle siiski ära süüa.

«Unerohu puhul on oluline manustada looma kaalule vastav kogus, kuid ükski pätt sellest ei hooli ning unerohtu pannakse suurtes kogustes,» nendib Pärjala ja lisab, et enamik koeri seda üle ei ela.

Koer on ikkagi lemmikloom

Ennekõike on koer ikkagi lemmikloom. Ta võib küll olla suur ja haukuda iga mööduja peale, kuid ta ei pruugi vargaid eemale peletada. Pärjala rõhutab, et koer on ikkagi lemmikloom ning valve eesmärgil teda võtta ei tohiks. «Õnneks ei ole enam väga sellist olukorda, et võetakse võimalikult kuri koer, hoitakse teda keti otsas ja ööseks lastakse territooriumile lahti – koera ikkagi võetakse pereliikmena.»

Ehk siis kindlasti ei saa mõelda nii, et kui koer on hoovis, siis varas sinna ei roni. «Koerad on erinevad ja kui keegi soovib oma koera õpetada valvekoeraks, siis ei ole välistatud, et sellest koerast on keerulisem mööda saada. Reeglina varastele koer takistuseks siiski ei ole,» nendib Pärjala.

Politsei- ja piirivalveameti politseikapten Helen Kommussar ütleb, et alati tuleb läbi mõelda, kas koju tahetakse valvekoera või pereliiget. Näiteks on sajandeid koolitatud valvekoeri, kes on võõraste suhtes kahtlustavad ja kaitsevad oma territooriumi. See joon on neil koertel juba geenides, mida muuta ei saa. Seega on ka nende aretuses soositud just need omadused, mis aitavad kaasa valvetööle.