:format(webp)/nginx/o/2023/04/18/15264384t1hc3db.jpg)
Kes meist poleks mõelnud, et soodsam on juua kohvi või teed kodus, sest kohvikutes ja tanklakettides on sooja joogi hind kerkinud päris krõbedaks. Keskkonnaagentuuri ringmajanduse ekspert Kristin Pille keskkonnakasutuse osakonnast toob hinna kõrval välja veel ühe olulise põhjuse – keskkond. Nimelt tekitab kodune kohvitarbimine oluliselt vähem jäätmeid.
«Pakendite peamine funktsioon on kaitsta kaupa toidutootjast tarbijani. Ja pakend on ka ühekordselt kasutatav kuuma joogi tops, mis paraku on pärast kasutamist enamasti taaskasutuskõlbmatu, sest koosneb mitmest materjalikihist ning selle töötlemine on väga keerukas,» kirjutab Kristin Pille Keskkonnaagentuuri blogis. «Seega me ostame kohvi koos ühekordse topsiga, kasutame pakendit mõned minutid ja viskame prügikasti. See pole veel kõik – kohvijoomisega kaasnevad veel erinevad ressursid nagu ühekordne joogisegamispulk, suhkru või mee pisipakend ning kohvimasinasse jääv kohvipaks.»
Eestis tekib hinnanguliselt 200 000 ühekordset kasutatud joogitopsi päevas, millest 120 000 on kuuma joogi omad ehk umbes iga kümnes inimene ostab päevas ühe ühekordses pakendis kuuma joogi. «Kui seda visualiseerida, siis saaksime 10 sentimeetri kõrgustest joogitopsidest 12-kilomeetrise rivi, mis lookleb näiteks Tallinna sadamast Ülemiste järveni. Ja nii iga päev!»
Teades seda kõike tekib küsimus, et miks me üldse kasutame ühekordseid topse? Põhjuseid võib olla mitmeid: sest see on kerge, mugav ja heade omadustega ning tarbija isegi ei pruugi mõelda sellele kui ressursiraiskamisele.
Tootjavastutuse põhimõte ütleb, et valmistajal on pakendijäätmete taaskasutusse suunamiseks kaks võimalust: kas ta kogub jäätmeid ise või annab kohustused taaskasutusorganisatsioonile. Taaskasutusorganisatsioon korraldab jäätmete kogumise, sorteerimise ning võimalusel suunab sobiva materjali ringlusesse. Eelistada tuleks põletusahjule materjalide ringlusesse suunamist, näiteks purustatakse plastikpudelid graanuliteks, millest saab uusi tooteid ning korduskasutatavaid klaaspudeleid saab pesta ja uuesti täita. Korduskasutatavad pakendid ja joogitopsid on mõeldud oma olelusringi jooksul korduvaks kasutamiseks sõltuvalt otstarbest, võimalusest ja kõlblikkusest. Selleks, et pakendid jõuaksid ringlusesse, tuleb need segaolmejäätmest eraldi kokku koguda – kas siis tasuta viies pakendikonteineritesse või raha eest pandipakendi tagastussüsteemi. Ainult head sõnad saab öelda Eestis toimiva pandipakendisüsteemi kohta, kust jõuab ringlusesse tagasi umbes 90 protsenti plastikust joogipudeleid.
Samuti on olemas bio-tähisega loodussõbralikumad alternatiivid. Ringmajanduse ekspert nendib, et enamasti tekib inimestel seda sõna kuuldes tunne, et tegu on keskkonnasäästliku tootega, mida võib kasutada süümepiinadeta.
«Tegelikult tuleb aga vahet teha biopõhisel ja biolaguneval pakendil. Biolagunev plast ei lagune looduses loomulikul teel, vaid tegemist on komposteeritava materjaliga, mis laguneb ainult teatud keskkonnatingimustes. Biopõhine toode on looduslikest materjalidest, aga ei pruugi samas olla biolagunev. Usun, et kui need mõisted oleksid selged, oskaks tarbija teha teadlikumaid ja loodusele paremaid valikuid.»
Aga miks ei valmistata siis ainult kõige lihtsamini kogutavaid ning ümbertöödeldavaid pakendeid. «Probleem on selles, et toote keskkonnamõju määratakse ligi 80 protsendi ulatuses ära toote disainifaasis. Seetõttu on tootjatel koos disaineritega oluline roll planeerimise algusfaasis, et teha juba siis otsused, mis tagaksid, et ringmajanduse põhimõtted saaksid parimal viisil rakendatud.
«Takistuseks üleminekul korduskasutatavale pakendile on nii tarbijate eelistused ja harjumused kui ka tootearendus ja protsessid. Toode peaks olema nii disainitud, et seda saaks ringlusesse võtta, ent tänased kohvitopsid neile standarditele ei vasta ning satuvad põletusse või olmeprügi hulka. On tarvis uusi tehnoloogiaid, infrastruktuuri ning ringlussevõtu süsteemide paremat arengut.»
Samas kiidab ekspert Eesti tootjaid ja müüjaid, kes on juba leidnud päris häid lahedusi vastuseks ühekordset plasti keelustavale direktiivile. «Selle eesmärk peaks tänaseks olema kõigile selge: vältida ja vähendada plasttoodete negatiivset mõju loodusele, eelkõige veekeskkonnale ning inimeste tervisele, ning kiirendada ringmajanduse arengut. Meie kaubanduses on võetud kasutusele erinevaid alternatiive asendamaks klassikalist papist joogitopsi ning tanklaketid pakuvad oma termostassiga tulnud ostjale soodustust. Hea näitena saab Ülemiste City ärilinnaku kohvikutest toitu kaasa osta vaid korduskasutatavate nõudega.»
Siiski on Kristin Pille sõnul minna veel suur samm, näiteks võiksid kohvikud kohvi kaasamüümisel teha konkreetse reegli, et seda tehakse ainult siis, kui ostjal on enda jooginõu olemas. Paraku usutakse endiselt müüti, et alternatiivsed lahendused harjumuspärase ühekordse plastikust kohvitopsi asemel on kallimad. Orkla Grupi uuringu näitel selgus, et meie valmisolek teha keskkonnasõbralikke valikuid on langenud ning Eesti inimesed arvavad end olevat keskkonnasõbralikumad, kui päriselt on. Kasvanud on inimeste arv, kes ei oska määrata toodete jätkusuutlikkust ning koguni pooled eestimaalased ei pea oluliseks, et pakend oleks taaskasutatav.
Ka riigil on väga tähtis roll inimeste harjumuste suunamisel. Tarkade otsuste aluseks saavad olla uuringud ja teadlikkuse tõstmiseks saab korraldada teavituskampaaniaid. Eksperdi sõnul on piltlikult öeldes ühekordne kohvitops juba ammu läbi mereloomade jõudnud meie toitu ja mikroplastina organismi, kuid seda ei teadvustatud piisavalt tõsiselt kaua aega . «Oma rutiinis tegutsedes ei pruugi arugi saada enda keskkonnajalajäljest. Ent muutus algab ikka meist enestest, käitumisharjumuste ja valikute muutustest. Loomulikult on pakendid vajalikud, ent me ei kasuta nende ressursse otstarbekalt,» nendib Pille.
Seega kui viskame pakendi olmeprügi hulka, jääb väärtuslik ressurss kasutamata. Ja kahjuks juhtub seda liiga palju. Sellest räägib kõnekalt ka fakt, et Eestis tekib aastas 200 000 tonni pakendijäätmeid, mis prügimäele ladestades moodustaksid 1,5 hektari suurusele maa-alale kokkupressitult kolmekorruselise maja kõrguse kuhja.
Ringmajanduse eksperdi sõnul on see kindlasti positiivne ja üha enam valikuid tekib ühekordsetele nõudele. «Kindlasti tasub oma üritusi ja pidusid planeerides loobuda ühekordsetest nõudest ja rentida hoopis korduskasutatav alternatiiv! Nii säästame loodust ja tekitame vähem prügi!»
Eestis pakuvad nõude renditeenust näiteks Ringkarp, Ringo, Topsiring, Panditops ja Peobox. Nõude laenutamisteenust on edukalt kasutanud ka juba mitmed suuremad muusikafestivalid, nagu näiteks I Land sound ning tänavu suvel toimuv noorte laulu- ja tantsupidu. Panditops on näidanud mitut positiivset aspekti, sest lisaks keskkonnasõbralikkusele ja mainereklaamile vähenevad ürituste korraldajate jaoks ka koristuskulud.Seega – vähem tarbimist ja rohkem taaskasutust!
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)