OLE ETTEVAATLIK ⟩ Päästeameti andmeil varitseb meie kodudes uus tuleoht

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Päästeameti andmetel on Eesti kodudes uueks ohuks akudega seadmetest alanud tulekahjud. Viking Security tuleohutusjuhi Jaan Aia sõnul kasvab oht mitmekordseks just kevadel, kui välja võetakse tõuksid ja droonid, samas saab mõne lihtsa sammuga riski oluliselt vähendada.

Viking Security tuleohutuse valdkonnajuhi Jaan Aia sõnul on uuemate akude pika kestvuse varjuküljeks see, et need on märksa tuleohtlikumad.

«Telefonide ja muude seadmete akud lähevad aina väiksemaks ja võimsamaks – see tähendab, et akude sisse surutakse järjest rohkem energiat, mis aga rikke korral järsult vabaneb ning tekib tulekahju, mida on väga raske kustutada ja kust levivad laiali ülimürgised gaasid,» selgitas ekspert.

Jaan Aia tõi välja, et kogu läänemaailmas on akupõlengute hulk viimaste aastatega järsult mitmekordistunud ja Eestis tekitas suurim kodune akupõleng eelmisel aastal kahju üle 100 000 euro.

«Ohtlik on tegelikult iga liitiumaku, Eestis on hiljuti tulekahjusid põhjustanud näiteks laste mänguauto või pealamp, rääkimata muidugi suuremate akudega seadmetest, nagu tõuksid, elektrirattad või droonid, aga paraku ka tavalised nutitelefonid,» rääkis Aia.

Viking Security ekspert tõi esile kolm viisi, kuidas igaüks saab oma kodus akude süttimise ja tulekahju ohtu vähendada.

Lae seadmeid õiges kohas ja õigesti

Ennekõike võivad akud süttida laadimisel. Selle vältimiseks jälgi, et laetav seade:

• poleks millegagi kaetud ja selle ümber saaks õhk liikuda;
• tavalisest rohkem ei kuumeneks (liigsel kuumenemisel eelda, et aku on katki);
• poleks ümbritsetud kergesti süttivate materjalidega;
• poleks tolmune (ega ka selle ümbrus);
• ei laeks kauem, kui vaja (ära jäta telefoni kogu ööks laadima!).

Väldi tüüpilisi vigu: ära pane laadivat telefoni padja alla ega laadivat elektritõukeratast riidekappi.

Kasuta originaallaadijat – odavad koopiad võivad olla ohtlikud

Enamik seadmeid kasutab mõnda laialt levinud laadijaotsikut (näiteks USB-C), mistõttu võib jääda mulje, et pole vahet, millist laadijat kasutada.

See on aga vale ja ohtlik, sest laadijate võimsus ja muud omadused erinevad oluliselt ning vale laadija võib tekitada akus ülepinge ja süttimise. Järgi neid põhimõtteid:

• ära lae seadet teise seadme laadijaga (näiteks lapse mänguasja telefonilaadijaga);
• kui on vaja uut laadijat, osta sama tootja sellele seadmele mõeldud laadija;
• alati kontrolli, kas laadijal on CE-tähis – ilma selleta ei vasta see Euroopa Liidu nõuetele ja võib olla ohtlik.

Kui on kahtlus – reageeri kohe

Kuna akupõlengud on iseäranis ohtlikud oma intensiivsuse ja raskesti kustutatavuse tõttu, kehtib seda enam põhimõte, et parem karta kui kahetseda. Eelda, et seade või aku on katki ning tuleb viia parandusse või asendada, kui:

• sellel on mingeidki täkkeid või muid vigastusi,
• see on veidigi paisunud,
• see on kuumem, kui peaks, või soe siis, kui ei peaks olema,
• on kahtlus, et akust on vedelikku lekkinud.

Jaan Aia sõnul tuleb ka arvestada, et kuna akud on tihedalt kokku pakitud ning põlemisprotsess erineb tavalisest tulekahjust, ei pruugi tavaline tulekustuti süttinud aku puhul kuigi efektiivne olla.

«Seetõttu peaks suuremate akuseadmete, näiteks elektritõukerataste läheduses alati olemas olema vähemalt tulekustutustekk. Saadaval on ka spetsiaalsed tulekustutid, mis katkestavad liitiumaku põlemisel tekkiva ahelreaktsiooni. Aga kõige tähtsam on riski maandada ja ohumärke varakult ära tunda,» ütles Viking Security ekspert.