Muru niitmisega on kõigil, kes seda tegema peavad, oma eriline suhe – kes teeb seda rõõmuga, kes vastu tahtmist. Ekspertidel on aga jagada paar näpunäidet, kuna ja kuidas muru niita, et sellest kõige rohkem kasu oleks.
Ära tee endale karuteenet! Liigne usinus ei tule muru hooldamisel kasuks
Tavaliselt alustatakse muru niitmist kevadeti liiga vara. Muru vajab kevadel rahulikku olemist ja aprillis ei tasu niidumasinat üldse välja tuua. Muru, mille pikkus jääb alla nelja sentimeetri, on eriti kevadel selgelt liiga lühike ja siin pole vahet, kas ilm on niitmise ajal külmavõitu või kuiv ja kuum, vahendab The Gardener.
Muru regulaarset niitmist alustatakse alles mai teises pooles ja esimese muru võiks lasta päris kõrgeks kasvada, nii on talveunest tärkav taim saanud piisavalt jõudu koguda.
Niita võiks algul harvem ja tihendada sagedust suve jooksul. Rusikareegel on, et muru võiks niita korra nädalas, aga seda võib teha ka sagedamini. Samas põuaperioodil võiks niita harvem, sest intensiivne päike saab madalast murust kiiremini jagu.
Miks on liiga lühike muru halb mõte?
Liiga lühikeseks pügatud muru on väga vastuvõtlik igasugustele haigustele. Kui ilm on kuum, kuivab murutaim ära ja muru lihtsalt sureb. Pikemaks jäetud muru saab hakkama kastmata, liiga lühikeseks niidetud muruga tekitad endale kastmise näol lisatööd juurde.
Liiga lühike muru on samuti vastuvõtlik kõigile kahjuritele ja kuna murutaimed on väga nõrgad, on umbrohul neid väga lihtne lämmatada ja välja tõrjuda. Umbrohi võtab murult ära ka toitained. Ka sammal hakkab liiga lühikeses murus väga kergesti vohama.
Kevadel tuleks murul enne esimest niitmist lasta kasvada vähemalt üheksa sentimeetri kõrguseks. Pikal murul on juured sügaval, taimed saavad hästi vett kätte ja see peab vastu ka ekstreemsetele ilmastikutingimustele. Korralikult kasvada saavas murus ei ole ka umbrohi nii suureks probleemiks ega vaja tõrjumist. Kui väljas on väga kuiv, ei tohiks muru niita madalamaks kui viis sentimeetrit.