/nginx/o/2023/04/21/15270904t1h869f.jpg)
Lindi küla Vana Kooli Kohvik Pärnumaal on kui värske tuulepuhang. Lihtne kodutoit, retronõud ja tore pererahvas jätab sisse tunde, nagu oleks käinud ajamasinaga lapsepõlvemaal.
Ei mingit kahtlust. See kohvik sööstab mu isikliku söögikohtade edetabeli tippu.
Lihtne, kodune, aus, armas ja siiras. Sellist head ja sooja tunnet, mille sealt endaga koos koduse kõhutäiega kaasa võtan, ei paku naljalt ükski tärnidega gurmeepalee.
Saage tuttavaks. See on Vana Kooli Kohvik Lindi külas, mis jääb Virtsust Iklani kulgeva Romantilise Rannatee äärde. Sealsamas lähedal on Tõstamaa, Audru, mitu helkleva kupliga õigeusukirikut, Pootsi veinimõis, Lindi looduskaitseala veel jääkirmega kaetud rabajärvedega... ja (sic!) Sõjaprintsessi nimega metsatee.
/nginx/o/2023/04/21/15270912t1h5fd8.jpg)
/nginx/o/2023/04/21/15270917t1h5f65.jpg)
/nginx/o/2023/04/21/15270910t1h5265.jpg)
Kui pöörate maanteelt kohvikuviida järgi imeilusale vanale alleele, paistabki vana rootsipunane külakoolimaja kohe kätte. Sealsamas puude rahus seisab mälestuskivi kirjaga «Lindi kool 1919–2007», mis tuletab meelde väikeste lapsesõbralike külakoolide kurba saatust üle Eesti. Kuid kõik pole veel kadunud: vähemasti sellele koolimajale on kohviku energiline perenaine Anneli Koppel koos abilistega uuesti elu sisse puhunud. Einestamiseks, kohvitamiseks, kogukonna kooskäimiseks. Teelistele ja külarahvale. Seejuures tuiskab kõigile neile sisseastujaile mööda pikka koolikoridori tervituseks haukudes vastu pererahva nunnu taksikoer, kes hiljem salaja laua alt piilub, et ehk poetatakse tallegi taldrikult mõni kübeke. Ka külastajate suurte ja väikeste koerte suhtes on ta päris leplik.
/nginx/o/2023/04/21/15270911t1h63c2.jpg)
/nginx/o/2023/04/21/15270909t1h7497.jpg)
/nginx/o/2023/04/21/15270908t1he2ad.jpg)
Sõnapaar «vana kool» kohviku nimes tähendab ilmselt mitut asja: et see asub kunagises koolis ja et seal saab head vana kooli kodutoitu. Ka mööbel ja nõud on vana kooli omad ehk täienisti taaskasutus – eri kümnendite retronõude kollektsioonid vitriinides äratavad aukartust ja nostalgiat.
Uksetahvlile on kriidiga kirjutatud: supp, praad, magustoit. Kolm toitu, lihtne valik. Püsimenüüd ei ole, iga päev tehakse süüa sellest, mis parasjagu köögis käepärast. Sel päeval ootab külastajaid Rootsi laua stiilis puhvetis seljanka (3 eurot), kalkun ahjukartuli ja värske salatiga (8 eurot) ning toorjuustu-šokolaadikook (4 eurot). Suppi ja praadi saab igaüks taldrikule mõõta täpselt nii palju, kui jaksab ära süüa. Kes tahab toekamat suppi, võtab potist põhja poolt, ja vastupidi – maitse asi. Kes soovib hapukooresilma, võtab ka selle. Supp on suurepärane, rohkelt lihalist ja magusa tomatinoodiga. Sinna kõrvale võib haugata leiba mürkrohelise ürdivõiga. Kalkunilihatükke pakutakse kerges kastmes, kõrval rammus ahjukartul ja värske salat, kust ei puudu esimesed karulaugulibled.
Ka omatehtud mahla ja morssi võib juua, muu hulgas angervaksast ja õuntest. Eelistame vett – tasuta – ja eestimaist vahuveini, Wõlu Vahutavat Tikrit (klaas 5 eurot). See on hea üllatus: kuigi magusate pooltoonidega, maitseb mull kevadiselt kergelt ja värskelt. Üldse on tänuväärt, et kohviku joogikaardil on kohalikke pärnumaiseid pidujooke, küll Allikukivi, küll Pootsi veinimõisast.
/nginx/o/2023/04/21/15270907t1h1b60.jpg)
Sinnasamma vana koolimaja kõrgete lagedega klassiruumi ja aulasse, praegusesse söögisaali, on kaetud pikk laud, kuhu saabuvad saginal kenaks sätitud juubelipidulised. Perenaine toob lauda kalaliudu ja täidetud munade vaagnaid. On kosutav ja lohutav, et see vana hea külamaailm, mida ma lapsepõlvest mäletan, pole veel päriselt kadunud.
Meelde tuleb laul, mida me kunagi õpilasmalevas, üldse mitte Lindi külast kaugel Kihlepa rahvamajas tihti laulsime: kuni su küla veel elab, elad sina (loe: Eesti) ka.
Muide, kohvik jõudis tänavu ka Põhjamaade restoranijuhi White Guide`i soovitusnimekirja.
Vana Kooli Kohvik Lindi külas Pärnumaal
Toit: maitsev kodutoit
Teenindus: kodune ja soe
Õhustik: rõõmus retro
Soovitame: lausa kohustuslik