:format(webp)/nginx/o/2023/04/24/15277760t1h9870.jpg)
Köögis eksperimenteerides ei tule mõttessegi, et peened kokasaate nipid võivad lõppeda tulekahjuga. Pauk võib tulla luuavarrest ehk pliidi kohal olevast õhupuhastist, mida tuntakse kubuna. Kas arvad ära, mis võib juhtuda, kui seda regulaarselt ei hooldata?
Kõige hullem näide pärineb 2013. aastast, kui Pärnus süttis ajalooline puumaja, mille keldrikorrusel tegutses Vana Villemi pubi. Kuninga 11 asuva hoone tulekahju sai alguse pubi fritüüris süttinud õlist, mis ventilatsiooni kaudu pööningule levis. Maja vahelaed kukkusid sisse ja katus koos sisemusega hävis.
«Korralikult hooldamata kubu ei ohusta paraku ainult söögikohti, vaid me näeme oma töös pidevalt ka kodusid, kus kubud ühel või teisel põhjusel süttivad. Hiljuti registreeris Nublu andur tulehäire ja kohapeale jõudes selgus, et köögikubu läks lühisesse ning selle tagajärjel hakkas plastikust osa sulama. Tänu kiirele reageerimisele piirdus kahju rikutud kubuga,» selgitas G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.
Lähiajast on näiteid ka Jõgevalt ja Võrumaalt. Jõgeval Tähe tänaval läks korteris toidu valmistamise ajal pliidi kohal kubu põlema ja selle tagajärjel viidi üks kannatanu lausa haiglasse. Võru vallas Halla külas elumaja köögis süttis samuti kubu. Sel korral suutsid elanikud põlengu pulberkustutiga kustutada enne päästjate saabumist.
Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve peainspektor Kaido Voor märgib, et enamasti on kubude süttimiste põhjus elektris, kas siis on probleem mootoris, juhtmestikus või valgustis. «On ka juhuseid, kus pliidil läheb toit põlema ja levib kubusse. Ennetuseks on kubu filtrite ja muude osade regulaarne puhastamine,» rõhutab ta.
Kubust väljuva ventilatsioonitoru isolatsioon peab olema vähemalt EI30. Number näitab, mitu minutit on toru tulekindel, EI30 puhul on see 30 minutit.
Kubu rasvafiltreid võiks puhastada kord kvartalis kas siis nõudepesumasinas või pesta käsitsi rasvapuhastusvahendiga. Hea oleks võtta lahti ka kubu mootori osa ning puhastada selle labasid. Kindlasti ei tohiks mootorisse sattuda vett ega keemiat – puhastada tuleks ainult labasid.
«Mootorisse koguneb aja jooksul rasva ning vähemalt korra 1–3 aasta jooksul tuleks see lahti võtta. Kui ise seda teha ei soovi, saab kutsuda hooldusmehed, kes puhastavad nii filtri kui ka mootoriosa,» sõnab Soojust Grupp OÜ juhatuse liige Reemo Kesküla. Kindlasti ei tohi õhupuhasti sisemisi pindu keemiaga puhastada, sest kui kubu on seina küljes kinni, siis puhastuskeemiat sealt korralikult maha ei saa.
Kesküla toob esile veel ühe probleemse koha, millega väga ei tegeleta. Vähesed korteriühistud tegelevad maja ventilatsioonisüsteemidega, sama kehtib korteri ventilatsiooni kohta ning see on juba koduomaniku enda vastutus.
«Korteriühistute vastutada on õhulõõr, mis jookseb läbi korruste. Koduomanik saab aga kutsuda professionaali ja lasta süsteemi puhastada kubust kuni õhulõõrini,» märgib Kesküla.
Ta rõhutab, et koduköögis võiks vähemalt kord aastas lasta spetsialistidel kubu ja ventilatsioonisüsteem üle kontrollida ning seda sõltumata sellest, kas on tehtud süüa või mitte. Professionaalselt kasutatavate köökide ventilatsiooni tuleb puhastada kasutustiheduse põhjal.
Kesküla toob näite ühe restorani köögi rasvakanalite puhastusest ja see vaatepilt ei olnud ilus. «Seal sees polnud mitte vedelal kujul rasv, näiteks toiduõli, vaid seal oli nagu masuut… selline tökat! Töömehed tegid nalja, et siin ei olegi midagi puhastada, vaid võtame lihtsalt vana õli välja ja paneme värske sisse. See oli nii jõhker olukord, et vahetasime seal kogu torustiku välja.»
Õhus lendlevad tolm ja eri osakesed ning kui need satuvad rasva sisse, siis see kõik muutubki justkui vedelaks lögaks.
Tule ja suitsu leviku piiramiseks peaks ventilatsioonisüsteemis olema tuletõkkeklapp. Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Roman Abubikirov märgib, et kohustuslik on see igal pool, kus kehtivad tuletõkkesektsioonide nõuded. «Seega, kui korter on eraldi tuletõkkesektsioon, siis selle ventilatsioon ja ka elektrisüsteemi läbiviigud peavad olema vastava tuletõkestuse tasemega. See takistab tulekahju levikut ühest sektsioonist teise.»
Kesküla toob näite tuletõkkeklapi vajalikkusest. «Kui kortermajas on igal korteril oma kubu, siis need tõmbavad õhu ühisesse korstnasse. Igal korteril on aga rasvad ladestunud lõõri. Kui nüüd kellegi köögis peaks kubu süttima või ta teeb veiniga süüa ja leek tõmbab korstnasse, siis tuletõkkeklapp sulgeb temperatuuri suurenedes õhuava.»
Nii ei levi naabri korterist alanud tuli teie ventilatsiooni. «Aeg-ajalt võiks õhuklappe käia professionaalid avamas. Kui keegi on näiteks tihti liha praadinud ja kartulit keetnud, siis selle kuuma auru mõjul klapp rakendub ning kaitse sulab lahti – ehkki tegelikult tuleohtu pole olnud,» toonitab ta.
Tihti ammutatakse inspiratsiooni ja värskeid mõtteid kuulsatelt tippkokkadelt. Kesküla räägib, et paljud vaatavad Gordon Ramsayt ja teisi kokasaateid, kus vein või muu alkohoolne jook põlema pannakse. «Inimene üritab endale head sööki teha, kuid ei oska arvestada alkoholisisaldusega ega hinnata, kui kõrgeks leek tegelikult läheb. Rasv on ju nagu diisel – on vaja vaid kõrgemat temperatuuri ja see süttib iseenesest. Sellised näited on kahjuks köökide puhul tavapärased.»
Ta lisab, et näiteks on Tallinnas hästi populaarsed gaasipliidid. «Gaasipliidil on juba elav leek peal ja kui siis hakata kastet tehes alkoholi välja aurustama, on tulemuseks põhimõtteliselt plahvatav gaas. Elektripliidil ei ole see süttimine nii kerge juhtuma, aga gaasipliidil on see eriti kiire.»
«Siinkohal pole ka vahet, kas on kallis või odavam kubu – toimivad ja määrduvad nad samamoodi ja õnnetus võib tulla üsna ootamatult. Lisaks ennetavale kubu puhastamisele aitab õnnetuse puhul hullema ära hoida suitsu- ja vingugaasiandur,» lisas Pärjala.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)