Soojussõlme surveproov tehtud? Loe, miks on just praegu selleks parim aeg

Katlamaja suitsev korsten. Pilt on illustreeriv. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees Grupp

Kõikides kaugküttega hoonetes on mõistlik teha regulaarselt soojussõlme surveproovi, mis aitab lekked varakult avastada ning seeläbi avariisid ja suuremaid kahjusid vältida. Adven Eesti esindaja sõnul on surveproovi tegemiseks kaugkütteperioodi lõpp väga sobilik aeg.

Surveproovi vajalikkust küttesüsteemi toimimiseks võrdleb Adven Eesti kliendihalduse juht Kadri Koppel automootori õlivahetusega. «Kui kindla intervalliga õli ei kontrolli ega vaheta, siis tekivad mootori töös häired, mis lõpevad kuluka remondi või ootamatu teelejäämisega. Lihtsam on probleeme ennetada kui tagajärgedega tegeleda,» räägib Koppel.

Tema sõnul juhtus näiteks sügisel kaugküttesüsteemi käivitamisel kortermajas üsna tõsine avarii, mida saanuks ära hoida. «Lekkima hakkas kolmanda korruse radiaatori õhuti ja väljajooksnud vesi uputas üle ka alumise korruse,» toob Koppel näite. Muud värskemad juhtumid on Koppeli sõnul õnneks olnud kergemate tagajärgedega – torulekked on toimunud keldrites või pööningutel. «Kortermajale mõeldes on aga üks halvimaid võimalikke olukordi see, kui näiteks viiekordse maja viimasel korrusel on leke, mis uputab lausa esimeste korrusteni välja,» ütleb Koppel.

Kui avarii kõrvaldamine tähendab üldjuhul suuri kulusid ja sageli ka soojavarustuse katkestust, siis korrapärane surveproov aitab avastada silmale nähtamatud lekked ning küttesüsteemi nõrgad kohad, mis aja möödudes järele annavad.

Sõltuvalt küttesüsteemist tuleks surveproovi teha 1 või 2 aasta tagant

Surveproovi tegemise sagedus sõltub sellest, kas hoone soojussõlm on sõltumatu või sõltuva ühendusega. Esimesel juhul on hoone küttesüsteem kaugküttevõrgust soojusvahetiga eraldatud ja töötab iseseisvalt. Sõltuva küttesüsteemi korral aga soojusvahetit ehk piltlikult öeldes vaheseina kaugkütte- ja koduse torustiku vahel ei ole – kaugküttevõrgus olev vesi jõuab otse tarbijate radiaatoritesse.

«Viimasel juhul on ka avariiolukorrad tõsisemad ja kahjud suuremad – sellise lekke korral tuleb vett otse kaugküttevõrgust pidevalt juurde,» selgitab Koppel. Ta lisab, et surveproov on vajalik kõikides hoonetes, aidates tuvastada näiteks ka juhtumid, mil leke võib esineda soojusvahetis endas.

Kui sõltumatu ühendusega küttesüsteemi korral piisab surveproovist kord kahe aasta jooksul, siis võrgust otse kodusesse torustikku jõudva küttevee korral tuleb surveproovi teha üks kord aastas. Sõltumatu ühenduse korral piisab üksnes soojussõlme surveproovist, samal ajal kui sõltuva puhul hõlmab aga survekatse kogu hoone küttesüsteemi tervikuna.

Mida surveproovi tegemisel silmas pidada

Enne surveproovi on vajalik hoone küttesüsteem üle vaadata ja kõrvaldada kõik visuaalselt nähtavad rikked. Surveproovi tegemiseks tuleks kutsuda spetsialist haldus- või hooldusfirmast. Töö maksumus sõltub piirkonnast ja teenusepakkujast, samuti surveproovile kuluvast ajast. Adveni esindaja soovitab võimalusel surveproovi tellimine mitmel majal ühildada. «Ühekaupa tellimused võivad näiteks sõiduks vajaliku kütuse- ja ajakulu tõttu teha töö kallimaks. Kui mitu maja koopereeruvad, annab see kõigile soodsama hinna,» selgitab Koppel.

Surveproovi tegemisel peavad osalema nii hoone kui ka kaugkütte ettevõtte esindaja – Adven soovitab aja kokku leppida vähemalt 5 tööpäeva ette.

Sõltumatu ühendusega süsteemi korral ehk vaid soojussõlme surveproovi tegemine võtab aega enamasti kuni pool tundi. Kui vajalik on survekatse kogu hoone küttesüsteemile, võib selleks kuluda ka kaks tundi.

Plaanitud tööst tuleks eelnevalt teavitada hoone elanikke või rentnikke. Sellega kaasneb lühiajaline soojuskatkestus ja sõltuva ühendusega hoone korral tasuks elanikel võimalusel olla sel ajal kodus. «Juhul kui surveproov toob välja mõne nõrga koha, kust vesi lekib, saab siis operatiivselt reageerida,» ütleb Koppel.

Survekatse tuleks teha soojussõlmes rõhuga 6 bar ja kuni 30 kraadise veega. «Kui 6 barini pumbatud rõhk 15 minuti jooksul püsib, on süsteem korras. Kui rõhk üsna kiiresti langeb, siis on tegemist lekkega,» selgitab Koppel. Kui katse tuvastab lekke olemasolu, tasub võimalusel probleemne koht enne remontija tellimist ise üles otsida. «On efektiivsem, kui korteriühistu esindaja või haldusfirma lekkekoha tuvastab ja seejärel tellib näiteks toruabi teenuseid pakkuvast ettevõttest remonditöö,» soovitab Koppel.

«Kui surveproov lekkeid ei näita, võib kindlama tundega uuele kütteperioodile vastu minna,» tõdeb Koppel ja märgib, et parim aeg survekatsete tegemiseks ongi kevadel või suvel, mil katkestused ei ole probleem ning tööde tellimine oluliselt operatiivsem kui sügisperioodil.