:format(webp)/nginx/o/2023/04/25/15279931t1hff5d.jpg)
Kui me just väga kõrvalises piirkonnas ei ela, siis on ümbritsev keskkond täis helisid ja ka meie kodudesse tungib eri sorti müra. Lennukid lendavad üle, autod sõidavad mööda, tehakse remonditöid, pügatakse puid, niidetakse muru, koerad hauguvad, inimesed räägivad. Müra võib põhjustada terviseprobleeme ning see ebasoodne keskkonnategur mõjutab iga päev miljoneid inimesi.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) teatel võib tervisele ebasoodsaks pidada müra, mille helitugevus ületab 65 detsibelli. 75 detsibelli ületamine on kahjulik ja 120 detsibelli ületamine juba eluohtlik. Täieliku lõõgastumise tagamiseks ei tohiks taustamüra öösel ületada 30 detsibelli. Näiteks auto signaal tekitab 90 detsibelli, madalalt lendav lennuk 130 detsibelli, suruõhuvasar teeremondi ajal 110, baarid ja restoranid üle 100 detsibelli.
Kõrgenenud müratase võib põhjustada kuulmislangust ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) andmetel põhjustab liigne müra igal aastal üle 16 000 enneaegse surma ja üle 72 000 haiglaravijuhu. Veelgi sagedamini aitab see kaasa vererõhu tõusule, südamehaiguste tekkele, unehäiretele ja stressile. Müra suhtes on eriti tundlikud lapsed ja eakad. Uuringud näitavad, et lapsed, kes elavad lennujaamade läheduses või kelle kodud asuvad tiheda liiklusega tänavate ääres, kannatavad palju sagedamini stressi-, mälu- ja keskendumishäirete all ning nende lugemisoskus on ebapiisav.
Kuigi meil on enamiku heliallikate üle kontrolli vähe või pole üldse, saame elukohta hoolikamalt valida. Läti Akustikaliidu ja Ehitusinseneride Liidu akustikaekspert Andris Zabrauskis soovitab kodu valikul pöörata tähelepanu mitte ainult hoone visuaalsele välimusele, vaid ka selle tehnilisele seisukorrale ja asukohale. «Elukoht tuleks valida võimalikult vaikne. Aga selge on see, et me kõik metsas elama ei hakka. Hea alternatiiv on vaiksemad äärelinnad või eeslinnad. Mida mürarikkam on väliskeskkond, seda rohkem on vaja investeeringuid nende helide summutamiseks kodus.»
Ka VELUXi Baltikumi juht Dmitrijs Astašonoks soovitab valida kodu, mis ei asu väga tiheda liiklusega tänavate või kiirteede läheduses. «Kui aga elu kesklinnas tundub ahvatlev, siis seal on vaiksemad need majad, millel on sisehoovid, või need, mis on sõiduteest eraldatud haljasalade ja puudega. Magamistoaks tuleks kindlasti valida kõige vaiksem tuba, et und ei häiritaks.»
Kuigi taustamüraga harjub aja jooksul ära ja tundub, et see enam ei häiri, siis mõju tervisele jääb.
Väljastpoolt tuleva heli edasikandumise üheks olulisimaks elemendiks on aknad. Zabrauskis toob välja, et kuigi enne sõda ehitatud majad on tänapäeval ehitatutest massiivsemad ja suhteliselt hea heliisolatsiooniga, on nendes hoonetes enamasti probleemiks aknad, mis on halvas seisukorras. «Kui need on kõdunenud, kõverad ja tekkinud on praod, siis heliisolatsiooni neil praktiliselt pole. Veel hullem on see nõukogude ajal ehitatud majades, kuhu ei pandud kahte eraldi aknaraami, vaid üks.»
Akustikaekspert rõhutab, et isegi populaarsed plastaknad ei pea heliisolatsiooni seisukohalt kaua vastu, isegi kui defekte visuaalselt märgata pole. «Kui auto sõidab mööda ja on kuulda heli muutust, siis on selge, et aken on juba deformeerunud.» Kuna plastaknad ei ole mehaaniliselt parandatavad, on ainuke lahendus nende väljavahetamine, seega on plastaknad suhteliselt odavad, kuid kindlasti mitte pikaajaline lahendus.
Seevastu Astašonoks selgitab, et tugevate sademete ajal, nagu vihm ja rahe, on katuseaknad eriti lärmakad, mistõttu on oluline, et need oleksid kvaliteetsed. «Näiteks võib kahekambriline klaaspakett võrreldes ühekambrilise klaaspaketiga vähendada heli läbilaskvust ligikaudu poole võrra,» selgitab ta.
Ühe lahendusena nimetab ta ka spetsiaalset katuseakent, millel on vihmamüra summutav paksema välisklaasiga klaaspakett. On väga oluline, et maja aknad oleksid paigaldatud professionaalselt, järgides kõiki tehnoloogilisi nõudeid, seega on parem usaldada see töö sertifikaadiga paigaldajale. Täiendavat heliisolatsiooni saab pakkuda aknaluukide abil.
Heliallikad või edasikandjad kodus ei ole mitte ainult aknad, vaid ka katus, maja enda konstruktsioon ja kanalisatsioon võivad tekitada müra.
«Kui on plaanis ehitada pööningule katusekorter, siis tuleks kindlasti võtta kasutusele täiendavad heliisolatsioonimeetmed, sest tänapäeval on katusekonstruktsioonid väga kerged ja on võimalik, et katuse heliisolatsioon on isegi madalam kui maja oma aknad,» räägib Zabrauskis.
Ekspert selgitab, et viimastel aastatel pööravad korrusmajade projekteerijad palju rohkem tähelepanu kanalisatsioonišahtide isoleerimisele. Praegu on saadaval palju püstikuid, kõige valjem on kindlasti plastist, samas kui vanad malmist või keraamilised püstikud on palju vaiksemad.
«Tänapäeval on suurepärased võimalused naabrite tekitatava müra vähendamiseks, kuid tuleb arvestada, et seinte heliisolatsiooni suurendamine vähendab ruumi pinda, sest konstruktsiooni paksus on vähemalt 5 sentimeetrit. Tavaliselt leitakse kõigile probleemidele lahendus, kuid oluline on kutsuda kohale professionaalne ehitusakustik, kes oskab soovitada parimaid lahendusi,» soovitab Zabrauskis.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)