/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/04/25/15280138t1hf98d.jpg)
IKEA uuringust selgus, et 60 protsenti Eesti elanikest püüab säästa elektrit ning planeerib nii toidukaupade ostmist kui suuremate ostude tegemist.
UURING ⟩ Kodukulude vähenemine on eestimaalasi muutnud
Inflatsioon ja vajadus säästa on mõjutanud peamiselt keskklassi. Ometi on küttehooaja lõppedes enam kui kolmandik Eesti elanikest tuleviku suhtes positiivsed.
Nüüd, kui pikk ja ärev talvehooaeg on lõppenud, leiab vaid 14 protsenti Eesti elanikest, et nende teadmised säästmisest on vähesed. Seega on kokkuhoidlik eluviis paljude jaoks muutunud normaalseks elu osaks, 30 protsenti uuringule vastanutest tunnistas siiski, et nad on säästmisest väsinud. Samas on kevadega saabunud ka optimism enda majandusliku olukorra paranemise osas.
Kõige rohkem saab säästa elektrit
Uuringu kohaselt hoiab iga kolmas Eesti inimene just elektri pealt kokku. Tallinna Tehnikaülikooli energeetikaprofessor Argo Rosina sõnul on elektri säästmine lihtsam, kui teada, millised on kodu suurimad energiatarbijad ning kohandada selle järgi nii seadmeid ja nende tarbimist kui ka oma tarbimisharjumusi.
«Hea mõte on oma igapäevaharjumused üle vaadata. Sellised lihtsad toimingud nagu seadmete ooterežiimist väljalülitamine, veekeetjas ainult vajaliku koguse vee keetmine ja tühjas ruumis tulede kustutamine, aitavad kodu elektrienergia tarbimist vähendada. Ka kütteseadmete temperatuuri alandamine või jahutusseadmete temperatuuri tõstmine ühe kraadi võrra, vähendab energiatarbimist peaaegu 5 protsenti. Näiteks on võimalik külmiku energiatarbimist vähendada kuni 10 protsendi võrra, tõstes temperatuuri kahelt kraadilt neljale kraadile. Ja kui alandada temperatuuri kahe kraadi võrra, saame põrandaküttega kütmisele kuluvast energiat säästa kuni 10 protsenti,» soovitas Rosin.
/nginx/o/2023/04/25/15280132t1hd504.jpg)
Kodusoojus ja kokkuhoid kardinatega
Kolmandik uuringus osalenud inimestest ütles, et nad jätavad pärast söögitegemist ahjuukse lahti, et kodu soojendada. Sama paljud säästavad tavaliselt soojust ka tuulutusaega lühendades, kuid IKEA Eesti sisekujundusosakonna juht Pedro Castro meenutab, et õige ventilatsioon on hädavajalik. Pigem soovitab ta pöörata tähelepanu kardinatele, et tagada kodus soojusringlus.
«Kütteperioodi lõpus võib kodus olla jahe. Sellistel juhtudel aitavad kardinad, mis ei kata radiaatoreid, end kodus mugavamalt tunda ja sisekujunduse omanäolisemaks muuta. Kardinad hoiavad ära soojuskao akna või ukse kaudu, muutes samal ajal ruumi hubasemaks. Päikeselisel päeval võiks kardinad akende eest ära tõmmata, et päike tuba soojendaks. Kardinatega võib julgelt mängida, kasutades näiteks kihiti paksemaid ja õhemaid kardinaid. Nii märkad sisekujunduses kindlasti erinevust,» selgitas Castro.
/nginx/o/2023/04/25/15280133t1he17f.jpg)
Väikesed muudatused päästavad päeva
Raha säästmiseks veedab 38 protsenti Eesti elanikest vähem aega duši all, 30 protsenti inimesi on lõpetanud vannis käimise ja 46 protsenti peseb riideid vähem ja/või ainult siis, kui pesumasin on täis. Samuti laeb 10 protsenti vastanutest mobiiltelefone ja muid kaasaskantavaid seadmeid elektri säästmiseks väljaspool kodu.
Samal ajal kui inimesed avastavad üha rohkem võimalusi säästmiseks, tuletab Pedro Castro meelde, et väikestel muudatustel on tavaliselt suurim mõju. «Sisseehitatud aeraatoriga segisti aitab säästa vett märkamatult, kuna aeraator vähendab veevoolu veesurvet reguleerides. Teine hea viis vee säästmiseks on selle taaskasutamine. Näiteks pärast köögiviljade pesemist võib vett kasutada toataimede kastmiseks. Samamoodi saad säästa märkimisväärse koguse vett, kui pesed nõusid vees leotades või kui kasutad vannitoas kahesüsteemset loputusmehhanismi,» märkis sisekujundaja.
/nginx/o/2023/04/25/15280134t1hd05b.jpg)
Samuti on Castro sõnul võimalik kodus kasutada taskukohaseid kaugjuhitavaid lahendusi. Need võimaldavad kiiresti ja mugavalt välja lülitada mitte ainult tuled, vaid ka vooluvõrgus olevad seadmed, mis ei ole parasjagu kasutusel.
«Uuringust selgus, et raha säästmiseks loobuvad inimesed suurema tõenäosusega ostlemisest, meelelahutusest ja reisimisest, kui et nad muudavad oma harjumusi. Kuigi me soovime, et meie kodud aitaksid meil säästa, ei näe me neid ikka veel säästuallikana. Mõnikord piisab vaid väikesest muudatusest, et arved märgatavalt kahaneksid. Nutikad lahendused, mis aitavad ka siis, kui harjumusi on raske muuta, on samuti vähepopulaarsed – neid kasutab Eestis vaid iga neljas inimene. Sellised lahendused ei ole mitte ainult Eestis ebapopulaarsed, vaid ka Lätis ja Leedus. Kindlasti saaksime üheskoos seda tulemust parandada,» sõnas IKEA sisekujundusosakonna juht.
IKEA veebiküsitluse viis läbi Norstat. Uuring viidi läbi 2023. aastal jaanuaris ja veebruaris ning selles osales 1000 Eesti inimest. Sama uuring viidi läbi ka Lätis ja Leedus.