:format(webp)/nginx/o/2023/04/28/15286275t1h80a9.jpg)
«Pärnu Postimees kirjutas aasta alguses, et Tallinnas ja Tartus on kinnisvaratehingute arv langenud, kuid Pärnu kinnisvaraturg liigub justkui vastuvoolu – siinne tehingute arv on tõusuteel ning ruutmeetrihind ligineb Tartu omale. Üllatava statistika taga on näha eelkõige pealinlaste suurt huvi Pärnusse kolimise vastu ning klientide ootuste olulist kasvu,» sõnab Miston Capitali kinnisvaramaakler Jane Riidamets.
Viimastel aastatel olen oma igapäevatöös näinud, et väga paljud inimesed kolivad Tallinnast Pärnusse. Sellele andis tõuke koroonakriis, mil kaugtööst sai uus normaalsus – paindlik töö on andnud paljudele võimaluse elada ka väljaspool Tallinna. Paljud käivad Tallinnas näiteks kord kuus või nädalas ning ülejäänud aja naudivad rahulikumat ja turvalisemat elukeskkonda – selle tulemusel on nõudlus Pärnu kinnisvara järele oluliselt suurenenud. Siin mängib olulist rolli ka inimese sünnikoht – Pärnust pärit inimesed, kes vahepeal näiteks töö tõttu teises linnas elasid, kolivad tihtipeale nüüd oma kodulinna tagasi ja teevad tööd kodukontorist.
Korterite puhul ei saa me üle ega ümber kvaliteedist. Kui viis või kümme aastat tagasi oli üks olulisemaid kriteeriumeid ostjate jaoks see, et tegu oleks lihtsalt uusarendusega, siis nüüd on ostjad väga teadlikud ja hindavad täpsemalt ka nende kvaliteeti. Inimesed on nõus maksma kõrgemat hinda, kui selle eest saab kvaliteetse ja ilusa kodu, kus on detailideni läbimõeldud siseviimistlus, mugavus ja kaasaaegsus.
Ostjate teadlikkus on selgelt tõusnud, sest valikuvõimalused on laiemaks muutunud – näiteks Pärnus on saadaval rohkem uusarendusi kui veel mõni aasta tagasi. Kui tol ajal ei jälginud ostjad veel nii olulisel määral näiteks maalritööde kvaliteeti või muid väiksemaid detaile, siis nüüd kaasavad paljud ehituseksperdi, kes objekti üle vaatab – parima kvaliteedi saamiseks on inimene valmis lisaväljaminekuid tegema ja erapooletult eksperdilt nõu küsima. Ekspertide kaasamine on igal juhul hea mõte – nagu näiteks hammaste parandamise usaldame hambaarstide kätte, tasub ehitusega seotud mured usaldada ehitusekspertidele. Kvaliteedi kõrval on iga korteri puhul oluline ka emotsioon – inimesed soovivad, et neil oleks kodu vaatama tulles «õige tunne». Siin mängivad väga olulist rolli detailid, ukselinkidest pistikuteni välja. Asendamatu roll on ka hubasel elukeskkonnal – rohelus, ilusad vaated, mänguväljakud ja võimalikult väike müratase.
Kinnisvara on inimeste eelistus ka investeeringuna, sest seda peetakse endiselt üheks turvalisemaks kohaks, kuhu oma raha paigutada – nii ostavad Tallinna või Tartu inimesed Pärnusse kortereid välja rentimiseks või hoopis pensionipõlve veetmiseks. Pärnu kinnisvaraturul soetatakse suvituskortereid ja aastaringseks elamiseks mõeldud kinnisvara enam-vähem võrdses osakaalus, kuid üldised müügimahud on nähtavalt suurenenud. Üllatav on aga, et varem soetati Pärnusse investeeringukortereid vähem – see näitab inimeste suuremat teadlikkust, sest kinnisvaras nähakse kindlat, käegakatsutavat kohta oma raha paigutamiseks. Alati ei pea investeering olema korter – palju soetatakse ka maatükke või hoopis maju. Loomulikult pole kadunud ka see tendents, et Pärnu kinnisvara on eriti ihaldusväärne just suvel, mil üüriturg on väga aktiivne. Küll aga on näha, et linnas jagub aina enam aastaringseid tegevusi ning Pärnu on elavamaks muutunud ka talvel. Muutunud on ka inimeste väärtushinnangud – näiteks eelistatakse rohkem vaikust ja keskusest kaugemal elamist, sest autoga liikumine on lihtne ja paljud kaubandusvõimalused on väga mugavaks muutunud ka tänu e-poodidele.
On näha, et ka turbulentses turuolukorras on kinnisvara ostul parimaks orientiiriks vajaduspõhisus. Kui vahepeal tõstis tehingute arvu paanika, mis inflatsiooni ja meedias edastatud sõnumitega tekkis, siis nüüd on tehingute arv langenud euribori hirmu tõttu. Olenemata kinnisvaraturul toimuvast peab inimesel kodu olema – ning on näha, et pikas perspektiivis on oma kodu alati soodsam variant kui üürimine
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)