/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/01/15291021t1hfb5d.jpg)
Viimase nelja aasta jooksul on üks kriis teist taga ajanud. Lisaks tervishoiu ja energiakriisile on raskusi tekitanud ka laenuintresside kiire tõus ja inflatsioon. Kas majanduse vilets seis võib viia selleni, et hakatakse rohkem varastama?
SILMAD LAHTI ⟩ Varguste kõrghooaeg on ukse ees
Politsei iganädalastes sündmuste ülevaadetes torkab silma, et vargused pole kuhugi kadunud. Näiteks juhtum 15. aprillist Tartus, kus Päeva tänava majast varastati seljakott, milles olid autovõtmed, sülearvuti, dokumendid ja sularaha. Või vargus 24. märtsist, kui Paikuse alevis murti terrassiukse kaudu sisse eramusse, kust varastati 1950 eurot sularahas.
Suvel toimub kõige rohkem vargusi
PPA kogukonna politseitöö grupi teenuse omanik Gerli Grünberg märkis, et sissemurdmiste arv on aastatega küll vähenenud, sest inimesed panevad oma vara kaitsmisele aina enam rõhku, kuid vargad vaatavad nüüd hoolikamalt, kust on kõige lihtsam varastada ja kus on vahelejäämise oht väiksem. «Varastatakse hoonetest, kuhu on lihtne sisse saada või mis asuvad eraldatud paigas, kus naabreid silmapiiril ei paista,» ütles Grünberg.
«Meie praktika näitab, et tihti hakkavad inimesed valvesüsteemile mõtlema alles pärast seda, kui nende kodus on vargus toime pandud. Paraku on selleks ajaks korra asjadest ilma jäädud ja emotsionaalne trauma juba tekitatud,» ütles G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.
2020.–2022. aastal registreeriti vargusi kõige rohkem juulist septembrini. See on periood, mil inimesed puhkavad ja liiguvad palju ringi. Varguste arv on kolme aasta lõikes küll kasvanud, kuid vargused eluruumidest siiski mitte nii palju.
«Varastatakse kõike, mis on väärtuslik ja mida saab järelturul kiirelt maha müüa. Hoovialadelt varastatakse sinna jäetud tehnikat, aiatööriistu ja kallemaid grille. Kodu siseruumidest varastatakse ehteid, raha ja tehnikat,» loetles Grünberg.
Võta roosad prillid eest! Vargad ei kao kuhugi
«Vargused ei kao mitte kunagi mitte kuhugi,» nentis Pärjala. «Viisime aasta tagasi läbi uuringu, millest selgus, et kümne aasta jooksul on 77 000 eestlast puutunud otseselt või vahetult kokku vargusega enda eluruumis.»
Pärjala ütleb, et inimesed elavad justkui roosas unelmas, et kõik on hästi ja nendega ei juhtu midagi. «Kui siis vargusega kokku puututakse, tuntakse huvi ka valvesüsteemide vastu.»
Tihti võib kohata ka järgmist mõtlemist. «Ma ei karda midagi, kodukindlustus korvab kahjud ja ma ostan uued asjad,» tõi Pärajala näite.
Siinkohal aga ei osata ette kujutada, millised emotsioonid kaasnevad varguse ohvriks sattumisega. Materiaalsed asjad saab osta uued, kuid emotsionaalne trauma võib jääda aastateks.