/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/03/15296105t1hf983.jpg)
Kuna juba praegu peavad tarbijad hoolikalt valima, mida ostukorvi pista, usub toidutööstur, et halvim on alles ees. ladToidutööstur usub, et halvim on alles ees.
HINNAŠOKK ⟩ Käibemaksu tõus annab ostukorvi maksumusele arvatust rängema hoobi (1)
«Tarbijat ootab käibemaksu 2-protsendilise tõstmise korral just odavamates tootegruppides karm hinnašokk,» ütles Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova.
Loova sõnul lööb riigi käibemaksu kava kõige valusamalt just hinnatundlikumat ostjat ja seda arvatust palju ulatuslikumalt, kuna letihindu tabab kõigele muule lisaks ka ümardamine
«Kahtlen sügavalt, et poeketid loobuvad senisest hinnastamise ülesehitusest ning võtavad kasutusele näiteks kütuse n-ö postihinna loogika, kus kuvatakse võimalikult täpne letihind koguni kolme komakohaga. See tähendab, et just odavamate tootegruppide tegelik hind kujuneb käibemaksu tõusu ja täiendava ümardamise tõttu hirmutavaks ning tarbijat ootab märkimisväärne hinnašokk.»
/nginx/o/2023/05/03/15296082t1h0f09.jpg)
Loova on analüüsinud turukäitumist ja hinnastamisloogikat ning arvutas läbi hindade muutumise käibemaksu tõusu järel lähima 0,05 või 0,09-ga lõppeva tegeliku letihinnani. «Paraku tuleb otsa vaadata hirmuäratavatele hindadele. Näiteks kuivained, piimatooted, sai-leib – neid põhitooteid tabab ränk hinnatõus, mille hind on seni püsinud 1-2 euro juures.»
Arvutuste järgi jääb kuni euroste toodete puhul tegelik hinnatõus vahemikku 5-25 protsenti sõltuvalt tootest ja jaeketist, kuni kaheeuroste toodete puhul 3-8 protsenti ja kuni kolmeeuroste toidukaupade puhul 3,5-5,5 protsenti.
Loova tõi äärmuslike näidetena välja joogipiima, mille letihind muutuks käibemaksu tõstmise järel koguni kuni 12 protsenti kallimaks, sai kuni 20 protsenti, must leib 11 protsenti, makaronid lausa kuni 25 protsenti, kaerahelbed kuni 20 protsenti, kohvikoor kuni 20 protsenti, viiner kuni 8 protsenti, hakkliha kuni 5 protsenti, hapukoor kuni 7 protsenti, õun kuni 17 protsenti ja suhkur kuni 8 protsenti.
«Ma ei tea, kui põhjaliku mõjuanalüüsi on riik teinud ja kas on selle aspektiga arvestanud,» lisas Loova. «Uuringutest selgub, et tublisti üle poole tarbijatest peab oma oste juba praegu rahaliselt hoolikalt valima, otsib sooduspakkumisi ja loobub jätkuva hinnatõusu korral näiteks kala- ja lihatoodete ostmisest. Kuna väiksema sissetulekuga inimeste ostukorvis moodustab toit märkimisväärse osa, siis enamik Euroopa riike maksustab toiduaineid madalama käibemaksumääraga, millele meie liigume praegu risti vastupidises suunas.»