Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Helsingi ja selle ümbruse kinnisvaraturg kukub kolinal

Copy
Helsingi. Pilt on illustreeriv.
Helsingi. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Soome pealinnapiirkonna kinnisvaraturu hoog on raugenud ning suur langus tabas lõpuks ka Vantaat.

Kõige nukram on hetkel seis Vantaas, kus aasta esimese kvartali jooksul vähenes järelturu korterite müük võrreldes aastatagusega 47,5 protsenti. Uusarendustega on olukord veel kehvem, neid müüdi võrreldes eelmise aasta sama ajaga lausa 75 protsenti vähem. 

Pealinnapiirkonna eluasemeturg ongi just Vantaas kõige suurema languse teinud, kuid ka Espoos ja Helsingis endas pole olukord parem. Aasta esimeses kvartalis langes järelturu korterite müügimaht Helsingis 36,4 protsenti ja Espoos 40,8 protsenti.

Säästöpankki alla kuuluva kinnisvaraettevõtte Sp-Koti tegevjuhi Jukka Rantaneni sõnul jõudis müügi raugemine Vantaasse lihtsalt hilinemisega. «Ka eelmise aasta esimeses kvartalis ei näidanud Vantaa korteritehingute arv nii tugevat ja kiiret langust kui naaberlinnades. Märkimisväärset tehingumahtude langust on hakatud nägema alles selle aasta esimeses kvartalis,» ütleb Rantanen pressiteates.

Aasta tagasi, jaanuaris-märtsis, langes Vantaa järelturu korterite müügimaht 2021. aasta sama ajaga võrreldes vaid 1,7 protsenti. Samal ajal oli langus Espoos juba 12,4 protsenti ja Helsingis 6,2 protsenti. Vantaas läks Rantaneni sõnul mullu ka uute eluasemete turul Helsingist ja Espoost selgelt paremini.

«2022. aasta esimeses kvartalis langes Vantaas uute korterite müükide maht aasta varasemaga võrreldes 19,2 protsenti, Helsingis oli aga müügimahu langus juba 60 protsenti ja Espoos ligi 50 protsenti,» selgitas Rantanen.

Korterite ruutmeetri hind on langenud

Suurim krahh on Vantaas tabanud ühetoalisi kortereid ja uusi ridaelamuid, mida müüdi esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes vastavalt 51,2 ja 100 protsenti vähem. Ka ühepereelamute müügimahud on aastatagusega võrreldes 55,2 protsenti vähenenud.

Vantaas lähevad kõige paremini kaubaks vanad ridaelamud ja enam kui viietoalised ridaelamukorterid. Nende mahud on mullusega võrreldes vähenenud vaid 16,7 protsenti.

Märkimisväärseid langusi on Vantaas näha kõikjal, sealhulgas kõige populaarsemates linnaosades. «Kõige drastilisemalt on müük langenud Myyrmäkis, kus tehti 67,2 protsenti vähem tehinguid,» ütleb Rantanen.

Nooa Säästöpanki äridirektori Tommi Grönlundi sõnul on Vantaa elurajoonid üksteisest väga erinevad, mis väljendub ka suurtes erinevustes korterite ruutmeetrihindades ja tegelikes müügihindades.

Näiteks Myyrmäkis tehtud tehingute keskmine hind oli selle aasta esimeses kvartalis 168 000 eurot, ruutmeetri hind 2756 eurot ning müüdud korterite keskmine suurus 64 ruutmeetrit. Müüdud korterite ruutmeetri hind on aastatagusega võrreldes langenud 380 euro võrra. «Nüüd on Myyrmäki ruutmeetri hind laias laastus Hämeenlinnaga samal tasemel ehk väga mõistlik,» ütles Grönlundi Iltalehtile.

Tikkurila kinnisvaratehingute keskmine hind oli jaanuaris-märtsis 223 000 eurot. Müüdud korterite ruutmeetri hind oli 4016 eurot ja keskmine suurus 59 ruutmeetrit. Müüdud korterite ruutmeetrihinnad on langenud üle 200 euro.

«Kuigi Vantaas on tehingumahud praegu erakordselt madalad, on korterite ruutmeetrid ja tagatisväärtused panga seisukohalt siiski suhteliselt head püsinud,» ütles Grönlund.

Tagasi üles