NÄDALA RESTORAN ⟩ Kastrul on uus Pärnu

Terrass on päikesepäevadeks valmis, kuigi tujukas kevadilm ei pruugi õuesistumist soosida. FOTO: Britt Rosen Foto: Britt Rosen

Juba kisub Pärnusse. Aga söögikohta otsides kiigake vahelduseks hoopis jõe äärde, Kastrulisse.

Võõrale tundub suvepealinna mõeldav siht ikka sillerdav meri ja valge liivarand. Ent kui söögikoha otsiks õige vastassuunast? Pärnu jõe äärest, seal, kus pole rannaelu, elegantseid funkvillasid ega peenemaid spaasid-restorane, vaid hoopis robustsema moega vana tööstusala. Mullu olid muinsuskaitse aastaauhindade jagamisel selle kandi ettevõtjad – Pärnu jõe äärse tööstusala elluäratajad – üks linnaruumi elavdaja tiitli nominente.

Sinna me sööma lähemegi. Õhus on juba korralikult kevadet. Ja tuult ja tolmu, tuleb tunnistada, kui kunagiste töökodade, ladude ja ei-tea-mille-veel vahel seigeldes tabavad meid näkku valusad liivapilved. Linn oleks nagu ammu lõppenud. Seega, uhh, oleme õnnelikud, kui tööstuslikust ümbrusest lõpuks kõrgete lagedega Kastrulisse jõuame. Sellist vaprust, et istuda õue kaetud kohvikulaudadesse ja mässida end pehme pleedi sisse, me endas veel ei leia. Kuid tuuletrotsijaid on, päike ju paistab.

Koht sarnaneb interjöörilt, vaimult ja vaibilt Tallinna Telliskivi loomelinnaku ning Tartu Aparaaditehase söögikohtadega. Muretu ja boheemlik, palju taaskasutust, metalsed tehaselambikuplid, aegade tolmust ja lõhnadest puhtaks kraabitud seinad. Popp koht, sest rahvast sumiseb-voorib seal omajagu ja vabu laudu leidub laupäeva lõunal vaid hetketi.