Eesti kultuuri lahutamatuks osaks on alati olnud esivanemate ja nende mälestuse austamine. Selle hulka tuleb lugeda ka kalmistukultuuri. Kalmistu pole pelk matmise koht, vaid selle korrashoid on omamoodi auasjaks; kalmistutele koguneti ja kogunetakse siiani surnuaiapühade ajal, sageli koos suguvõsaga.
Tellijale
NÄDALA AED ⟩ Sinililled silmadele, kullerkupud kulmudele
Kuigi kirikukalendri järgi on igal aastal kindlaksmääratud kalmistupühad, mis üldiselt langevad suveperioodi, käiakse lähedaste kalmudel võimalusel sagedaminigi. Esimene suurem korrastamise laine on kevadel enne emadepäeva ning teine sügisel lehtede kolletumise aegu. Kalmul käiakse ka tähtpäevadel ning käik surnuaeda kuulub jõulude ja aastavahetuse traditsioonide hulka, et panna lahkunud pereliikmete või sõprade-tuttavate haudadele mälestuseks küünal.