:format(webp)/nginx/o/2023/05/10/15310817t1h001d.jpg)
Hallitus seintel ja laes, ebaühtlane temperatuur kortermaja eri osades, suured küttearved – need märgid näitavad, et on viimane aeg parandada hoone sisekliimat. Milliseid samme selleks ette võtta, selgitab Utilitase tehnohoolduse osakonna juhataja Jaak Sepp.
Hoone sisekliimale kipume mõtlema enamasti siis, kui midagi on valesti: kui hoones pole piisavalt hea õhuvahetus, on liiga külm või soe ning elukeskkonna kannatab ka tervis. Toa tuulutuseks võib küll akna lahti teha, kuid külmade ilmade ja külma toatemperatuuriga pole see jätkusuutlik variant. Hea õhu ja sobiva temperatuuri ehk hea sisekliima aluseks on korras kütte- ja ventilatsioonisüsteem.
Esimene samm olukorras, kus toasoe jaguneb hoones ebaühtlaselt ning seistakse silmitsi ebamõistlikult suurte küttearvetega, on lasta spetsialistil üle vaadata soojussõlmes toimuv. Soojussõlm on seade, tänu millele on paraja temperatuuriga vesi nii kraanis, radiaatorites kui ka põrandaküttes. Vajadusel tasub teha ka küttesüsteemi ülevaatus, mille käigus kontrollitakse torustike ja radiaatorite seisukord ning tehakse ettepanekud, kuidas võimalikke murekohti lahendada. Tänu kaugjälgitavatele soojusarvestitele näevad spetsialistid, kui mõni režiim on paigast ära. Näiteks Utilitase spetsialistid hoiavad tänu programmidele silma peal tuhandete hoonete soojussõlmedel ning vajadusel teevad ka ise süsteemid korda.
Paljude hoonete kütmiseks kasutatakse tänaseni ühetorusüsteemi ehk küttesüsteemi, mille puhul voolab soe vesi esmalt ühest torust üles ning hakkab seejärel radiaatoreid pidi alla tulema. Selline süsteem ei ole enam jätkusuutlik, sest niipea kui mõnes radiaatoris peaks tekkima tõrge – näiteks ummistus – liigub vesi edasi ja jätab ühe radiaatori täitsa külmaks ning teise teeb liialt kuumaks. Kahetorusüsteem kindlustab, et igasse radiaatorisse jõuab soe vesi piisaval hulgal.
/nginx/o/2023/05/10/15310795t1hc464.jpg)
Samuti on kõik süsteemi küttekehad termostaadiga varustatud. Kahetorusüsteemi ja termostaatidega radiaatorite eelis on seegi, et kogu soojus, mis majja tuleb, jaotatakse hoones ühtlaselt ära. Tänu sellele saab igaüks temperatuuri endale parajaks seadistada, kuid samas on tehniliselt paika pandud kõrgeim temperatuur, millest kõrgemaks temperatuuri keerata ei saa. Nii ei teki korterites ka üle- ega alakütmist.
Kui korteriühistu liikmed on kokku leppinud küttesüsteemi kordategemise soovis, tuleks pöörduda ettevõtte poole, kes aitab nii projekti loomise kui ka tehniliste tingimuste väljaselgitamisega. Näiteks arvutatakse projekti koostamise käigus, kui suur on maja küttekoormus ning kui suurt võimsust on hoonele vaja. Oluline on tähelepanu pöörata sellele, et kõik küttekehad oleksid majas samatüübilised, soovitatavalt ühe tootja poolt tarnitud. Kui näiteks iga korteriomanik otsustaks panna isetüüpi radiaatori, tuleks omakorda paigaldada lisaseadmed võrdse soojuskandja jaotamiseks, tarbimiseks ja edastamiseks. Küttesüsteemi uuendamisel on väga oluline ka rahastus, mistõttu tasub uurida erinevate pankade lahenduste, KredExi toetuste ja fondide kohta.
Kindlasti peaks küttesüsteemi uuendama hoonetes, mida alles hakatakse rekonstrueerima. Samuti tasuks sellele mõelda nende kortermajade elanikel, kellel on katus ja aknad vahetatud ning fassaad uuendatud, ent küttesüsteem on tükk aega puutumata püsinud. Küttesüsteemi uuendamine ja liitmine näiteks kaugküttevõrku tagab lisaks madalamatele küttearvetele ka parema tervise, puhtama linnaõhu ning annab võimaluse ka hoone energiaklassi parandada.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)