IKEA astus lähisuhtevägivalla vastu olulise sammu: õlg pannakse alla ka naiste tugi- ja kriisikeskustele

Üheskoos president Kersti Kaljulaidi, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja disainer Karl Korsariga lõi IKEA pikaajalise lähisuhtevägivalla algatuse, mille eesmärk on julgustada inimesi vägivalda märkama ning silmi mitte kinni pigistama.

«Algatus «Märka vägivalda» on osa IKEA visioonist luua parem kodune igapäevaelu paljudele. Meie eesmärk on suurendada teadlikkust lähisuhtevägivalla probleemist ja kutsuda üles seda märkama ning teadvustama, et lähisuhtevägivald ei ole ainult peresisene probleem,» lausus IKEA Eesti juht Marko Põder.

Algatuse esimeses etapis toimub teadlikkuse parandamise kampaania, mille käigus juhitakse tähelepanu ka sellele, kuidas lähisuhtevägivallaga kokku puutudes käituda ning millised on abivõimalused ja riiklikud tugiteenused.

«Usume, et teadlikkus on esimene samm olukorra lahendamisel, seejärel saab alustada järgmiste tegevustega. IKEA läbiviidud uuringust selgus, et iga teine Eesti elanik teab kedagi, kes on kokku puutunud emotsionaalse, füüsilise, majandusliku või seksuaalse vägivallaga. Sellest hoolimata pakutakse abi väga vähe, kuna ei teata, kuidas abi pakkuda, ning usutakse, et lähisuhtevägivald on ainult pere siseasi. Lähisuhtevägivald on aga terve ühiskonna probleem, mitte ainult nende, kes seda kogevad,» selgitas Põder.

«Ka märkamist peab õppima. Vägivalda ei ole alati näha või isegi kuulda. Küsimus on märkides. Vägivallal on jäljed, aga me ei tunne neid alati tingimata ära. Kui teise klassi laps käitub nii-öelda pahasti või teiste laste vastu nii-öelda kurjasti, siis tasub kaaluda, kas ikka on talle vaja kirjutada päevikusse märkus või helistada pereliikmele – äkki on põhjuseks just see, et tal kodus ei ole kõik hästi ja ta vajab abi? Aitäh IKEA-le, et võtsite selle nii olulise teema nii nähtavalt käsile,» sõnas president Kersti Kaljulaid.

Erikollektsioon sotsiaalse liikumise algatamiseks

Algatuse alustamiseks lõi IKEA erikollektsiooni, mille eesmärk on juhtida lähisuhtevägivallale tähelepanu ja kaasata inimesi liikumisse «Märka vägivalda». «Koostöös Karl Korsariga loodud kandekott peegeldab algatuse peamist sõnumit, tuletades meelde vajadust vägivalla ees mitte silmi kinni pigistada, vaid seda märgata. Lisaks on kujunduses kasutatud turvavöid, mis sümboliseerivad turvatunde puudumist lähisuhtevägivalla ohvrite elus,» selgitas IKEA Eesti juht.

«Lähisuhtevägivallaga võivad kokku puutuda kõik. Ka näiliselt kõige ilusam suhe ja unistuste kodu võib peita endas hirmu ning lootusetust. Nagu öeldakse: kõik ei ole kuld, mis hiilgab. Väga paljud lähisuhtevägivalla juhtumid jäävad märkamatuks, sest vägivallast ei räägita. Meie kõigi kohus on ulatada ühine abikäsi neile, kes seda vajavad. Sellest inspireerituna on kandekoti disain pilkupüüdev, tõmmates tähelepanu probleemile, mis jääb tihti varju,» sõnas disainer Karl Korsar.

Lisaks Karl Korsari kunstiteosega kotile kuuluvad kollektsiooni rinnamärk ning kampaaniakott. «Kutsume kõiki kandma algatuse märke ja ostma kotte, näidates seeläbi, et kandja on probleemist teadlik ega kavatse lähisuhtevägivalla suhtes silmi kinni pigistada,» lisas Marko Põder.

Erikollektsiooni tooted on müügil IKEA Tallinna poes, Tartu väljastuspunktis ja e-poes. Erikollektsiooni müügist saadud tulu läheb naiste tugi- ja kriisikeskuste toetuseks.

Kriisikeskuste värskendamine vägivalda kogenud naise ajutiste elutingimuste parandamiseks

Algatuse osana panustab IKEA ka Eesti naiste tugi- ja kriisikeskuste elutingimuste parandamisse. «Kriisikeskused pakuvad ebatervest ja vägivaldsest suhtest väljuda üritavatele naistele ja lastele turvalist peavarju ja asjatundlikku abi. Usume, et iga kodu, isegi ajutine, peab olema turvaline ja mugav, sest meeldiv ümbrus võib anda inspiratsiooni uueks ja paremaks tulevikuks väljaspool kriisikeskust,» lausus Tallinna naiste kriisikodu juhataja Inga Mikiver.

Tallinna naiste kriisikodu on esimene kriisikeskus, mis saab IKEA sisekujundajate abiga värskenduskuuri. «IKEA aitab parandada kriisikeskuste elutingimusi, kujundades nende ruumid alates peretubadest ja laste mängutubadest kuni köökide ja esikuteni tervikuna ümber ning varustades need kõigega, mida mugavaks ja praktiliselt korraldatud eluks vaja läheb. Kodutunde loomiseks kasutame nii materiaalseid ressursse ehk oma tooteid kui ka arvukat IKEA sisekujundajate ja vabatahtlike tiimi, kes panustavad kriisikeskuste ümber kujundamisse oma töö, aja ja oskustega,» kirjeldas Põder.

Kust saada abi, kui koged lähisuhtevägivalda

Keeruliste olukordadega on palju lihtsam toime tulla, kui sa pole üksi. Kui otsid abi või vajad tuge, helista sotsiaalkindlustusameti nõuandeliinidele:

• ohvriabi kriisitelefon 116 006 (24/7);

• emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev 10.00–24.00);

• lasteabitelefon 116 111 (24/7);

• tugi vägivallast loobumiseks 660 6077 (tööpäeviti 10.00–16.00).

Rohkem infot koduvägivalla vastu võitlemiseks ja teadlikkuse tõstmiseks leiad veebisaitidelt www.palunabi.ee ja www.sotsiaalkindlustusamet.ee. 

IKEA Baltikumi-ülese sotsiaalse algatuse «Märka vägivalda» eesmärk on parandada teadlikkust lähisuhtevägivallast ning olla teema eestkõnelejad. IKEA üks tähtsamaid põhimõtteid on veendumus, et kõik inimesed on võrdsed ja väärivad lugupidavat kohtlemist alati ja igal pool, eriti aga koduses elus. Seetõttu soovib IKEA juhtida ühiskonna tähelepanu lähisuhtevägivallale ja panustada selle märkamisse. «Märka vägivalda» on pikaajaline algatus kõigis Baltikumi riikides ja seda viiakse ellu etappidena.

* Veebipõhise lähisuhtevägivalla teemalise uuringu korraldas 2023. aasta veebruaris ja märtsis uuringufirma Norstat IKEA tellimusel. Uuringus osales 1000 Eesti elanikku vanuses 18–74.