«Erakasutuses olevate saunade küttesüsteeme võib oskuste olemasolul enda tarbeks puhastada maja/sauna omanik ise, kuid ka sellisel juhul peab iga viie aasta tagant kutsuma kutselise korstnapühkija, kes puhastab kogu küttesüsteemi, kontrollib selle seisukorda ning annab hinnangu küttesüsteemi ohutusele,» rõhutas Kiil.
Samas ei tähenda korstnapühkija kutsumine alati seda, et tuleohutus on garanteeritud. Kiil tõi näite, kus saunas olev metallist suitsulõõr asus puidule liiga lähedal ning kuumusest süttis suitsulõõri laes läbiviigu koht. Tulekahju saadi kontrolli alla ning maha põles vaid osa vahelaest ja katusest, kuid olukorra teeb kurvaks fakt, et kaks kuud enne põlengut oli elumajas käinud korstnapühkija, kuid küttesüsteem jäeti hooldamata.
Isetegevus ei kõlba kuhugi
Tuleohtu suurendavad aina rohkem populaarsust koguvad DIY-projektid. Ka saunade puhul võib väikese guugeldamisega leida artikleid, mis julgustavad ise ehitama – kui trell püsib käes, siis mis see pisike ehitus ära ei ole! Tegelikult pole see nii hea mõte, kui esialgu tunduda võib.
Kiil nentis, et saunapõlengute põhjused on sageli tingitud just ehituslikest vigadest. Näiteks on küttesüsteemi osad (keris, suitsutoru, korsten, läbiviigud jne) puidule liiga lähedal. Probleemiks on olnud ka kaitseekraanide paigaldamine otse puidule või kruvide kinnitamine otse puitkonstruktsiooni.
Esimene samm on ikka see, et sauna peaks ehitama professionaal. SaunaProf esindaja Dmitri Kurbatov ütles, et kui sauna projekti pole, siis ei tasu seda mitte mingil juhul ise ehitama hakata.