Korteriühistud ja energiaagentuur: peame rääkima renoveerimisvõimetusest

Kodu.postimees.ee
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Seoses Euroopa Liidu suure elamufondi renoveerimiskavaga võib paljusid tabada renoveerimisvõimetus, millega seadused praegu ei arvesta.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ning Tartu Regiooni Energiaagentuur (TREA) tõdesid projektide POWERPOOR ja ENPOR Eesti koostöökogude kohtumisel, et energiavaesus vajab täpsemat määratlust ja laiemat käsitlemist.

«Arvestades, et Euroopa on võtnud sihi eluasemete renoveerimisele, tuleb väga tähelepanelikult vaadelda, milline on kortermajade elanike tegelik renoveerimisvõimekus,» rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

«Piirkonniti on inimeste toimetulek ning sellega seoses ka võimalused väga erinevad. Näiteks Valgamaal jääb 70 protsendi leibkondade sissetulek alla Eesti keskmise, Ida-Virumaal on selliseid leibkondi aga veelgi enam.» 

Et piiratud toimetulek mõjutab majade renoveerimist, nähtub Jaadla sõnul kasvõi viimasest renoveerimistoetuste taotlusvoorust, kuhu Ida-Virumaalt ei tulnud ühtki taotlust.

Kõigest sellest lähtudes soovitavadki EKÜL ja TREA kaaluda Eesti riiklikesse ja valdkondlikesse strateegiadokumentidesse ning õigusaktidesse korteriühistute renoveerimisvõimetuse käsitluse sissetoomist. Koostöökogude liikmed leiavad, et mõistete «energiaostu riskirühm» ja «energiaostuvõimetu isik» kõrval tuleks defineerida renoveerimisvõimetuse mõiste.

POWERPOORi ja ENPORi koostöökogude liikmete hinnangul tuleks analüüsida olemasolevaid riiklikke arengukavasid, poliitikaid ja toetusmeetmeid energiavaesuse leevendamise kontekstis ja võimalusel leida olemasolevate meetmete sünergia energiavaesuse kõige optimaalsemaks leevendamiseks.

«Samuti tuleks analüüsida, kas oleks tarvis rakendada energiavaesust leevendavaid regionaalseid meetmeid,» ütles Jaadla.

Koostöökogude liikmed on seisukohal, et Eestis tuleks luua ministeeriume, ametkondi, omavalitsusi ja eri huvipooli kaasav töörühm energiavaesuse ning laiemalt elamumajanduse (eluasemepoliitika) teemade käsitlemiseks.

«Energiavaesus ning renoveerimisvõimekus või -võimetus on paratamatult seotud ka teiste teemadega, nagu regionaal- ning majanduspoliitika ja transport. Seetõttu tuleks seda kõike vaadelda ühtse tervikuna,» leiab Andres Jaadla.

Eesti suureks eeliseks peab Jaadla juba toimiva korteriühistute võrgustiku olemasolu. «Siit edasi tuleks mõtlema hakata, kuidas korteriühistud saaks moodustada energiakogukondi, et tarbimist taskukohasemaks muuta,» rääkis korteriühistute liidu juhatuse esimees.

Samuti tuleks POWERPOORi ja ENPORi koostöökogude liikmete hinnangul rääkida majade tühjenemisest. «Kolmandik maaelamufondist on tühi, ajutiselt ehk suvemajadena on neist kasutuses ligi pooled. Kuidas hakata planeeringuliselt, süsteemselt lammutama, vähendamaks raiskavat elamufondi ja ülepakkumist – ka sellele peame tõsiselt mõtlema,» märkis Antti Roose Tartu Regiooni Energiaagentuurist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles