NÄDALA AED ⟩ Jäätmed mullaks!

Tihe luuk kompostikastide peal varjab pilgu eest sisu ja hoiab eemal loomad.  Foto: Shutterstock

Tänavu 1. juunist karmistuv jäätmehoolduseeskiri paneb kõigile pealinna kinnistutele kohustuse biojäätmeid eraldi koguda ja anda need üle jäätmevedajale. Alternatiivina võib biojäätmeid kompostida kohapeal, ent selleks peab olema kinnistul nõuetele vastav komposter.

Hinnanguliselt on segaolmejäätmetest kolmandik biolagunev, sellest omakorda moodustavad lõviosa toidujäätmed. Hiljuti läbi viidud uuringu «Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas» järgi tekib kõigist toidujäätmetest ligi pool ehk 48 protsenti Eesti kodumajapidamistes. Aastas visatakse ühe inimese kohta ära 61 kg toitu, kolmandiku sellest moodustavad riknenud köögi-ja puuviljad. Kui siia lisada veel ka muud biojäätmed, saame päris märkimisväärse koguse.

Kuigi maapiirkondades on kompostikast või -hunnik aianurgas elamise loomulik osa, on linnades sellega palju keerulisem. Kompostihunnik enam nõuetele vastavaks ei kvalifitseeru ja kompostikast peab olema igast küljest kaitstud. See ei tähenda, et kogu protsess peab toimuma isoleeritult, vaid pigem on eesmärgiks näriliste eemalhoidmine. Nii võib põhjaks panna ka traatvõrgu, see ei takista ka vihmausside elutegevust, ja kaane mõte on eemal hoida linnud. Kõige levinum kompostikasti mõõt on 1,2 x 1,2 x 1,2 meetrit, aga see võib olla ka suurem, väiksemal seevastu pole mõtet. Esikülg võiks olla avatav, mis hõlbustab valminud mulla kättesaamist.