/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/29/15353948t1h536d.jpg)
Selle aasta soe kevad ajas esimese pojengi õitsema lausa kaks nädalat varem. Traditsiooniliselt on Saaremaa Puukooli pojengiistanduses esimeseks õitsejaks pastellkollane pojeng «Claire de Lune», mis on viimased neli aastat õitsenud 6.–9. juunil.
LUMMAVAD PILDID ⟩ Saaremaa pojengiistanduses lõigati esimesed lilled!
Seekord avanes esimene õis juba 25. mail. Olenevalt ilmastikust võib pojengide õitsemine nihkuda kuni viis päeva varemaks või hilisemaks, kuid lausa kahenädalane vahe on Saaremaa Puukooli peaaedniku Marko Toomere sõnul erakordne.
/nginx/o/2023/05/29/15353951t1hb5dc.jpg)
«Meie õnneks ilm veidi jaheneb ja pojengide areng pidurdub, mis annab lootust, et juba eelmisel aastal väljakuulutatud Saaremaa pojengifestivali alguskuupäeva pole vaja varasemaks nihutada,» tõdeb Marko Toomere.
Lõikelillena püsib pojeng «Claire de Lune» vaasis 5–8 päeva, kui lõigata «vahukommi» pehmusega õiepunga staadiumis. Juba avanenud õit ei tasu vaasi lõigata, kuna ta närtsib kiiremini.
/nginx/o/2023/05/29/15353973t1h239f.jpg)
Pojengi «Claire de Lune» nimi tähendab tõlkes kuuvalgust ning on pühendatud samanimelise ja kuulsaima klaveripala helilooja Claude Debussy ja luuletaja Paul Verlaine'i auks.
Sordi teeb eriliseks tema värvitooni haruldus ja loomise lugu. Nimelt saadi pojeng «Claire de Lune» üle 4000 seemiku hulgast. See on ainus teadaolev ja õnnestunud hübriidristand paeonia lactiflora ja paeonia daurica ssp. mlokosewitchii pojengiliikide vahel. Pojengi aretas Gilbert H. Wild USAs. Sort on registreeritud 1954. aastal.