MIDA TEHA? ⟩ Kemplus kortermajas: naabrid ei hooli, et tuletõrje või kiirabi appi saaks tulla (3)

Kodu.postimees.ee
Copy
Trepikojad ei ole koli hoiustamiseks
Trepikojad ei ole koli hoiustamiseks Foto: Ragnar Peets / Tartu Postimees

Toimetusega võtsid ühendust ühe kortermaja nõutud elanikud, kes veavad vägikaigast tuleohutust eirava naabriga. Kuidas käituda, kui üks perekond käitub risti vastupidi tuleohutusnõuete täitmisele?

Kortermajades elamine on paljudes aspektides teiste inimestega arvestamine, et kõigil oleks mugav ja turvaline elukeskkond. Mida teha aga siis, kui kõik naabrid ei näita heasoovlikkust üles ja keelduvad reegleid järgimast? 

Jalgratas, vana mööbel või lapsekäru võib saada kellelegi saatuslikuks 

«Meil on trepikoda evakuatsiooniteekonnaks, kust peab olema tulekahju korral lihtne välja pääseda. Kuid üks meie naabritest ei suuda sellest inimlikult aru saada ja hoiab trepikojas oma lapsevankrit ja tõukerattaid.» Mees selgitab, et tegu on tavalise paneelmajaga, kus ei ole eraldi trepialust ruumi ega käruparklat. «Aga mis siis saab, kui naabritädil tervis üles ütleb ja kiirabi vajab? Siis hakatakse kõigepealt majja sissepääsu vabastama?» 

Kortermajade trepikojad ei ole mõeldud kolikambriteks, vaid majast ohutuks väljumiseks olukordades, kui on juhtunud halvim.

Loomulikult on probleemi põhjustanud naabriga ühendust võetud, selgitatud ja palutud trepikoda asjadest vabastada. Elanik, kes neid seal hoiustab, keeldub aga igasugusest koostööst põhjendusega, et ei põle seal midagi ja kui päästeamet kontrollima tuleb, küll ta siis ise trahvid maksab. «Lisaks tõi ta välja vabanduskaardi, et alati on trepikodades asju hoitud, mis selles hullu on. Turvalisusele ta vilistab, paigaldatud silte tuleohutuse nõuetega eirab ja kõik vestlused ja palved lähevad nagu kurtidele kõrvadele.» Murelikud majaelanikud palusid abi, sest ei oska enam midagi ise ette võtta. 

LOE JUURDE: Tuleohutus trepikodades jätab tõsiselt soovida

Nõu annab Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Heikki Rajalo.

«Esmalt soovitame korteriühistul asju trepikojas hoidva elanikuga rääkida ja muret selgitada. Kui see ei aita, siis on võimalik päästekeskust trepikojas valitsevast olukorrast teavitada, seejärel saab inspektor tulla kontrollima. Kui suudetakse tõestada, kes on jalgratta või muu trepikojas oleva kraami omanik, on võimalik talle trahvi teha. Kui asjade omanikku ei suudeta tõestada, on võimalik ka ühistule ettekirjutus teha ning selle täitmata jätmisel ka sunniraha määrata, kuid sel juhul peab sunniraha tasuma kogu ühistu.»

Seega soovitab Rajalo siiski inimestel teineteise turvalisusega arvestada ja probleemid omakeskis ära lahendada. 

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles