Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Lähiaastatel on uue kodu soetamise plaan just nii paljudel eestimaalastel

Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Luminori tellimusel hiljuti läbi viidud uuringu kohaselt plaanib kolmandik Eesti inimestest lühemas või pikemas perspektiivis uue kodu ostmist, neist 10 protsenti lähema kahe aasta jooksul. Eluaseme soetamise peamiste takistustena nähakse väikeseid sissetulekuid ning kõrgeid kinnisvarahindu.

Iga kümnes uuringus osalenud Eesti inimene plaanib uue eluaseme soetamist lähema kahe aasta jooksul või otsib juba praegu sobivat võimalust. Kolme kuni nelja aasta perspektiivis peab uue kodu ostmise plaani 4 protsenti ning veelgi pikemas vaates 7 protsenti vastanutest. Samuti leidub neid (11 protsenti vastanutest), kel soov olemas, aga ajastuse osas kindel nägemus puudub.

Huvitavad erisused tekivad regiooniti: Tallinnas plaanib uue eluaseme soetamist 37 protsenti ja Tartumaal 36 protsenti elanikest, seevastu Ida-Virus vaid viiendik seal elavatest inimestest.

Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul plaanivad uuringu kohaselt uue kodu soetamist peamiselt alla 30-aastased, mis ühtib panga senise statistikaga keskmise koduostja osas. «Kõige aktiivsemad koduostajad on 25–35-aastased noored, kel tulevikuplaanid juba selgemad, soov luua oma pere ning reeglina on olemas ka kindel sissetulek nii regulaarsete laenumaksete kui ka vajaliku sissemakse tegemiseks,» ütles Rebane.

Ehkki noored on kõige aktiivsemad koduostjad, muutub uuringu kohaselt kinnisvara neile järjest kättesaamatumaks. «Noored on selgelt tundlikumad tulevikumaksete suuruse, inflatsiooni ning hinnatõusu suhtes. Peamiseks kinnisvara soetamise takistuseks 18–29-aastaste vanuserühmas on aga liiga kõrged eluaseme hinnad, mida kinnitab kolmandik vanuserühma esindajatest. Sama eagrupi esindajatest 28 protsenti nimetab takistusena ka ebapiisavaid sissetulekuid ning 16 protsenti ütleb, et puudub vajalik kapital omaosaluse jaoks,» näitlikustab Rebane.

Uue eluaseme soetamist takistava asjaoluna nimetab 7 protsenti Eesti inimestest ka muret euribori võimaliku jätkuva suurenemise osas. Täiendavaid finantskohustusi ei soovi endale võtta 6 protsenti ning tulevikuplaanides puudub kindlus 5 protsenti kõigist vastanutest. Eesti inimestest 41 protsenti kinnitasid, et neil juba on sobiv kodu ning uue soetamist ei plaanita.

Uuringu viis Luminori tellimusel tänavu kevadel Eestis, Lätis ja Leedus läbi uuringufirma Norstat. Küsitleti 1000 inimest vanuses 18–74 aastat igas Balti riigis.

Tagasi üles