:format(webp)/nginx/o/2023/06/01/15360020t1h7a4c.jpg)
Paljud majaomanikud plaanivad praegu vahetada küttesüsteemi säästlikuma ja keskkonnasõbralikuma vastu, milleks saab lähiajal küsida ka toetust. P.P. Ehitusjärelevalve juhatuse liige Erko Teepere selgitab, millised dokumendid ja nõuded peavad olema täidetud, et asendada olemasolev küttesüsteem või seda muuta.
Energiaministeerium loob juba sel suvel ligi paarile tuhandele eramaja omanikule võimaluse küsida toetust vana kütteseadme uuendamiseks. Kuna küttesüsteemi muutmine või vahetamine on ehitusseadustiku mõistes ehitise ümberehitamine, peab majaomanik selle kohta enne esitama kohalikule omavalitsusele ehitusteatise koos vastava projektiga. Viimane tuleb kooskõlastada päästeametiga. Omavalitsust pole vaja teavitada üksnes siis, kui asendate olemasoleva kütteseadme samaväärsega ehk siis uuema mudeliversiooniga.
Arvestades, et enamik tuleõnnetusi saab alguse küttesüsteemidest, mis on sageli paigaldatud ebaseaduslikult ja nõudeid eirates, on kõikide selliste reeglite järgimine igati põhjendatud. See peaks olema majaomaniku enda huvi, et inimeste elud ja vara oleks kaitstud. Peale vajalike lubade tuleb uus küttesüsteem lasta paigaldada vastava kvalifikatsiooniga spetsialistidel ja paigalduse kohta peab olema ka nõuetekohane dokumentatsioon.
Kõige esimese sammuna tuleks suhelda kohaliku omavalitsuse ehitusnõunikuga, et viia end kurssi sealse piirkonna nõuetega. Järgmisena peaks mõtlema ehitusprojekti tellimisele, mida on vaja selleks, et kaardistada olemasoleva küttesüsteemi olukord, uue küttelahenduse sobivus majja, vajalikud ümberehitustööd uue süsteemi paigaldamiseks ja maja reaalne soojapidavus. Näiteks, kas plaanitav õhk-vesi- või maasoojuspump eeldab ka olemasolevate radiaatorite asendamist või nende lisamist. Pelletikütte puhul peab hindama katlaruumi võimalusi ja vastavust tuleohutuse reeglitele. Samuti on ülioluline saada selgust, kas olemasolev korsten sobib uue küttekatlaga või peab selle halvimal juhul uuega asendama jne.
Ehitusprojekt on ka aluseks töökulude ja -aja planeerimisele. Projektil peab olema põhjalik seletuskiri, seadmete iseloomustused ning sertifikaadid, tööjoonised jms, mille projekteerimisfirma koostab. Lisaks peab see sisaldama täpset tööde kirjeldust, millest küttesüsteemi paigaldaja peab kinni pidama. Seega ei tuleks ehitusprojekti võtta kui täiendavat kuluallikat, vaid sellega maandate riski, et tehtud ehituspaigaldustööd ei hävitaks hiljem kogu ülejäänud maja. Projektiga saate tagada ka uue küttesüsteemi vastavuse teie algsele nägemusele sellest.
Sageli arvatakse ekslikult, et õhksoojuspumba paigaldamine ei eelda kooskõlastamist. Kuna pump paigaldatakse välisseinale, siis ehitusseaduse järgi tuleb kõik välisfassaadi muutmisega kaasnevad tööd kooskõlastada. Eriti kui seadeldis paigaldatakse tänavapoolsele seinale või tegemist on miljööväärtusliku hoonega, peab kohalikule omavalitsusele esitama ehitusteatise. Õhksoojuspumba puhul tuleb arvestada ka sotsiaalministeeriumi kehtestatud müra piirmääradega elu- ja puhkealadel. Lisaks tasub enne seadme soetamist konsulteerida naabritega. Kui näiteks talvel peaks jäätuma õhk-vesi-soojuspumba või õhk-õhk-soojuspumba välisosa või ei tööta seade nii, nagu peab, võib see hakata tegema tavapärasest suuremat lärmi.
Samas on ka neid majapidamisi, kes soovivad vahetada senise küttelahenduse näiteks pelletikütte vastu. Puu-, tahke- ja pelletikütte katla paigaldamine eeldab juba rohkem asjaajamist ning täiendavate dokumentide esitamist päästeametile. Ruum, kuhu katel paigaldatakse, peab olema isoleeritud tulekindlate materjalidega.
Päästeamet võib vajadusel nõuda korstna ja küttesüsteemi paigaldamiseks ekspertiisi kandekonstruktsioonide vastupidavuse tõendamiseks. Kas põrand või vahelagi on piisava kandevõimega, et sinna ehitada korsten ja paigaldada kütteseade? Samuti tahetakse hinnangut olemasolevale korstnale, mis kinnitaks, et korsten ja lõõr on sobilikud ning ohutud planeeritava kütteseadmega kasutamiseks. Sellise hinnangu saab tellida kutsetunnistusega korstnapühkijalt.
Eriti vanemate majade puhul tuleks arvestada ka võimalike ohtudega, mis kaasnevad ahjude ja korstna lammutamisega. Kunagised massiivsed ahjud võivad toimida kandekonstruktsioonina, kus ülemise korruse ahi toetub alumise korruse ahjule. Ehitusprojekti koostamise käigus kontrollitakse sellised asjad üle.
Kui küttesüsteem jääb seadustamata, võivad teid edaspidi ees oodata mitmed probleemid. Kohalik omavalitsus saab teha ettekirjutuse, trahvida ja nõuda ebaseadusliku seadme eemaldamist. Hilisem dokumentide ja lubade hankimine on palju keerulisem ja kulukam. Komplikatsioonid võivad tekkida ka maja müümisel. Kui müüdava kinnisvara dokumendid ei ole ehitusregistris korras ja küttesüsteem ei vasta seal toodule, siis ei pruugi pank anda ostjale laenu. Lisaks võib teil tekkida sekeldusi kindlustusega. Kui maja läheb näiteks põlema ja selgub, et teie küttesüsteem oli ebaseaduslikult paigaldatud, võite jääda ilma kindlustushüvitisest.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)