EESTI MAASTIKUARHITEKT ⟩ 6 lihtsat nippi elurikkuse suurendamiseks koduaias

Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

Milline on elurikkust toetav aed ja milliste lihtsate nippidega saab seda luua?

Maastikuarhitekti ja aedniku Ingrid Sembach-Hõbemägi sõnul on igal aiaomanikul võimalik luua oma koduaias ja suvila piirkonnas pelgupaikasid ja toitumiskohti putukatele ja lindudele, et aidata kaasa üleüldisele elurikkuse hoidmisele. 

Elurikkuse võib võtta kokku Eno Raua loodud tegelaskuju Sammalhabe sõnadega: «Looduses peab valitsema tasakaal!». Elurikas aed on selline, kus on hea elada nii meil ja meie taimedel, aga ka sinna kuuluvatel lindudel, putukatel ja loomakestel, sest looduses on kõik omavahel seotud. Õnneks on võimalik ka igas koduaias ja suvila lapikesel elurikkust luua ja aidata kaasa üldise loodusliku tasakaalu hoidmisele.

Ära rohi oma aeda lõpuni!

Sembach-Hõbemägi soovitab olla mitte väga hoolas ja jätta aianurka kasvama natuke umbrohtu. Näiteks tavaline kõrvenõges on oluline toidutaim mitmete ilusate liblikate röövikutele ja lepatriinu vastsetele. Täiskasvanud lepatriinud söövad aga hea meelega lehetäisid. Seega, kui tahate, et teil oleks vähem lehetäisid, tasub nõgesed kasvama jätta.

Jäta osa aiast niitmata!

Kui muru on nii ära klanitud, et selles ei kasva isegi ristikhein, pole seal elurikkust ollagi, vaid pigem on see roheline kõrb. Koduaias võiks olla siiski 1-2 niitmata paigakest, kus saavad tärgata teised taimeliigid, kes muidu esile ei pääseks. Isegi niidukitootjad soovitavad vähem niita!

Organiseeritud segadus kaitseb taimi kahjurite eest.

Köögiviljapeenral võiks Sembach-Hõbemägi meelest kasutada sellist taimede kasvatamise viisi nagu Tootsi peenar ehk segaviljelus. Kui panna erinevad söögitaimed, näteks porgandid ja sibulad või kapsad ja kartulid kasvama vaheldumisi, siis ei leia kahjurid taimi üles, sest teiste lõhn eksitab neid. Kahjurite arvukust on võimalik vähendada ilma mürkideta.

Too oma aeda kohalikke niidulilli!

Mesilastele ja liblikatele meeldivad meie niitudel kasvavad lihtõielised taimed, mille südamik on avatud ja millest on lihtne nektarit kätte saada. Et mesilastele toitu juurde luua, tasub aias kasvatada kohalikke niidulilli. Nende koduaeda saamiseks võib käia suve keskel kohalikel niitudel ja korjata sealsete lillede seemneid, kui need on valminud. Korja kuivanud seemnepead, -kuprad väikesesse paberkotikesse või kasvõi taskupõhja, puhasta kodus ära, märgista ja puista sügisel oma aias valitud kohta maha.

Anna lindudele ja putukatele juua!

Lisaks taimedele tahavad juua ka putukad ja linnud. Seetõttu tasub elurikkuse hoidmiseks ja headele aiaabilistele sobiva elukeskkonna loomiseks tekitada oma koduaeda veesilmasid. Veesilmaks sobib ka kõige lihtsam pisike pada. Suurde tiiki võib panna elama valgeamuurid või koikalad, kes hoiavad vetikad ja pilliroo kontrolli all, et tiik liiga täis ei kasvaks. Ajapikku siginevad veesilmadesse konnad, kes on tõhusad kahjurite, tigude ja sääsevastsete hävitajad. Järskude seintega veesilma pane lauajupp, mida mööda saavad aiaelanikud liikuda turvaliselt veeni ja tagasi.

Mullaprotsessidesse ei ole vaja liigselt sekkuda

Elu saab alguse mullast ja muld suudab end ise reguleerida. Inimene ei tohiks mulla protsessidesse liiga palju sekkuda ega aiamullale pidevalt kunstväetisi lisada – sellega muutub muld vähehaaval inimtegevusest sõltuvaks. Kui aga (turba)muld on poest ostetud, siis soovitab Sembach-Hõbemägi sinna toitaineid lisada. Parim on orgaaniline väetis ja isetehtud kompost! Õigesti tehtud kompostis on olemas taime tervist toetavad põhitoitained, mis hoolitsevad tema juurte ja õite-viljade kasvujõu eest.