ETTEVAATUST ⟩ Nende levinud vigade eiramine võib kodu maha põletada

Veendu, et kodune elektrisüsteem on kaasaegne ja ohutu. Foto: Shutterstock

Elumajades puhkes eelmisel aastal 148 tulekahju, mis said alguse elektrist. Põhjuseks on rike elektrisüsteemis või seadmete mitte kõige õigem kasutamine. Ja kui mõned teavad, et õnnetuste ennetamiseks tuleb ajutiselt kasutatavad seadmed stepslist välja tõmmata, siis alati ei pruugi sellest piisata.

Oluline on seadme seisukord ja vanus. Seda kinnitab Päästeameti ennetusosakonna eksperdi Tuuli Taaveti toodud näide ühe suvila põlengust eelmisel talvel. Suvilat külastati harva ning ainus vooluvõrgus olev seade oli külmkapp. See töötas niiskes ja külmas kogu aeg, samas polnud selle ümber jäetud piisavalt vaba ruumi ja ühel päeval oligi kümme aastat vana masin tules ja süütas ka suvila.

«Külmkapi kompressor töötades kuumeneb ja vajab jahutamiseks ruumi. Samuti voolab tihti selle pinnale kondensvesi, mis jahutab ja aurustub sealt pinnalt. Külma ruumi korral võib see vesi hoopis torustikus külmuda,» rääkis Taavet. Nii vanad seadmed võiks juba välja vahetada.

Seadmed ise ei ole ohtlikud

Nii Päästeamet kui G4S toonitavad, et seadmed, mida iga päev ei kasutata, tuleks vooluvõrgust välja võtta, sest kunagi ei tea, mis võib juhtuda ja kodudes põhjustavadki põlenguid enamasti erinevad anomaaliad. Näiteks võib äikeselöögi tõttu tekkiv ülepinge süüdata täiesti korras seadme. «Seadme pistikust välja võtmine aitab vähendada riski, et elektrivõrku sattuv lisapinge neid kahjustab. Kui elektriseadmed saavad liigpingeid, siis nende isolatsioon võib saada kahjustada ja need võivad süttida,» selgitas G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.

Tulekahju võib põhjustada ka vigane või liiga vana seade. «Näiteks võib katkises seadmes tekkida lühis, kui see ei saa jahutamiseks piisavalt õhku. Samuti võib see üle kuumeneda,» räägib Taavet. Ka amortiseerunud seadmed on Taaveti kinnitusel väga ohtlikud.

Äikest ja võrgurikkeid ei suuda keegi prognoosida, küll aga saab igaüks vältida elektrist põhjustatud tulekahju. Näiteks peab veenduma, et kodune elektrisüsteem on kaasaegne ja ohutu. Siiani leidub kodusid, kus on seintes nõukogudeaegsed elektrisüsteemid. Samuti suurendab tulekahju riski nii-öelda ise tegemine. Elektritöödeks palka ikka professionaal!

Selleks, et saaksite aimu koduse elektrisüsteemi turvalisusest, tasub teha elektriaudit. Seda saab tellida näiteks Eesti Energia kodulehelt.

Teleri võid rahule jätta

Seadmeid kasutades on väga tähtis jälgida ohutusreegleid. Nii mõnigi meist on kodust lahkudes hakanud paaniliselt mõtlema, et kas triikraud sai ikka stepslist välja võetud. Täiesti õige mõte, sest nii mõnigi tulekahju on sellest alguse saanud.

Samas rõhutab Taavet, et kõiki seadmeid pole vaja «välja võtta» – mõnikord võib see kasu asemel hoopis kahju teha. Seadmed, mis võivad «võrgus olla», on näiteks külmkapp, õhksoojuspump, pesumasin, nõudepesumasin, veeboiler, põrandaküte, elektripliit, televiisor, ruuter, digiboks ja arvuti.

Taaveti sõnul võib eelnimetatud seadmete pidev lahti ühendamine vooluvõrgust kahjustada nende elektroonikat ning vähendada kasutusiga. «Eriti tundlikud on sellele näiteks arvutid, ruuterid, digiboksid, televiisorid, raadiod ja erinevad võimendid.»

Teatud seadmeid ei tasu välja tõmmata veel kahel põhjusel. Näiteks peab boiler ja põrandaküte pärast sisselülitamist taas üles soojenema – see on aga täiendav energiakulu. Samuti lähevad paigast ära kellaajad ja seadistused, mille taasseadistamine on tüütu.

Ära jäta järelevalveta ehk vastuoluline soovitus

Söögi alla ja peale võib kuulda, et töötavaid elektriseadmeid ei tohiks jätta omapäi. Kuid kuhu suunas liigub maailm? Aina rohkem tuleb turule seadmeid, mida saab taimeri abil soovitud ajaks tööle panna. Väga mugav – pesumasin hakkab tööle tunnike enne tööpäeva lõppu ning koju jõudes saad juba rõivad kuivama panna või hakkab ahi enne koju saabumist toitu küpsetama.

Nüüd on teemaks pesu pesemine öösel. Siit jõudsimegi järgmise kodumasinaid puudutava teemani ehk elektri krõbeda hinnani. Millal on elekter odav? Öösel!

Tarmo Pärjala nendib, et kõik kriisid on toonud turule aina innovaatilisemaid lahendusi, mis soosivad öist seadmekasutust. On olemas seadmeid, mis jälgivad ise, millal elekter on odav ning vastavalt sellele hakkavad tööle.

Ta hoiatab, et eriti ohtlikud on seadmed, kus saavad kokku vesi ja elekter, näiteks nõudepesumasin ja pesumasin. Seal on niiske keskkond ja mootori töötamise ajal tekib kondensaat. Samuti on ohtlik pealtnäha süütu kubu, sest seal saavad kokku kuum õhk ja rasv. Lisaks on seal mootor, mis ajaga väsib ja määrdub.

Pärjala sõnab, et kõige tähtsam on tulekahju ennetamine, kuid teisalt on põlengu puhkedes tähtis sellest kiire avastamine. Meie kodudesse tekib aina rohkem materjale, mis kiirelt tuld võtavad, õnnetuse korral on aga iga sekund kriitilise tähtsusega.