:format(webp)/nginx/o/2023/06/06/15372039t1h63ee.jpg)
Köögivaiba alla peidetud kaablid, suure võimsusega elektriseadmed, mis on vooluvõrku ühendatud suvaliste pikendusjuhtmetega, logisevad või isegi sädemeid tekitavad elektrikontaktid - need on vaid mõned ohtlikud näited elektrikasutusest, mis võivad viia tulekahju, kodu hävingu või hullemal juhul isegi lähedaste hukkumiseni.
Päästeameti statistika andmeil oli eelmisel aastal Eestis kokku 549 eluhoone tulekahju, millest 39 puhul kaasnesid inimohvrid - kokku sai sel kombel 2022. aastal tuleõnnetustes surma 46 inimest üle Eesti. Eluhoonete tulekahjude suurim põhjus oli vead ja rikked elektripaigaldises – see oli kahjutule tekke tõukeks 25,4 protsendil juhtudest ehk 145 tulekahju puhul.
Ameerika Ühendriikides on mai nimetatud elektriohutuse kuuks. Kuigi Eestis sellist traditsiooni pole, juhivad eksperdid tähelepanu, et ka meil on suvepuhkuste hooaja lähenedes parim aeg koduse elektrisüsteemi «tervise» kontrolliks. Energiajuhtimisettevõtte Schneider Electric esindaja Argo Ausmees tutvustab levinumaid vigasid ja annab nõu, mida tuleks teha õnnetuste ennetamiseks kodus ning elektrisüsteemi ja seadmete korrashoiuks.
«Esimeseks on juhtmete ülekoormamine, mis võib mitte ainult kahjustada elektriseadmeid, vaid ka põhjustada tulekahju,» ütleb Ausmees. «Juhtmed on sageli ülekoormatud, kui ühte pistikupessa on ühendatud liiga palju elektriseadmeid. Tüüpiline näide sellest ühes tüüpilises Eesti kodus on elektrikontakti ühendatud pikendusjuhe, mille külge on omakorda ühendatud suur hulk erinevaid elektriseadmeid. Paljud inimesed ei saa isegi aru, et selline elektriühendus võib olla tõsiste õnnetuste allikaks,» selgitab Ausmees.
Ülekoormust koduses elektrivõrgus võib põhjustada ka vigane või hooletusse jäetud seade. Näiteks takistavad konditsioneeri või õhksoojuspumba tolmuga ummistatud filtrid seadmel soovitud temperatuuri saavutamist, nii et see puhub pidevalt maksimaalsel võimsusel. «Konditsioneerid võivad mõne minuti või mõne lühikese perioodi jooksul töötada maksimaalse võimsusega või isegi pisut üle selle - elektrijuhtmed on selleks ette valmistatud -, kuid kui seda tehakse pikka aega (tunde või päevi), siis on elektrijuhtmed ohus. Kui teie kodus on elektrikilbis õiged kaitsmed, katkestavad nad voolu ülekoormatud juhtmes. Kuid kui kaitsmed ei tööta korralikult, võivad seadmed, kaablid ja ühendused üle kuumeneda, millega kaasneb potentsiaalne tuleoht,» hoiatab Ausmees.
Teiseks potentsiaalsete õnnetuste põhjuseks ongi valesti valitud, projekteeritud või paigaldatud kaitsmed. See võib põhjustada olukorra, kus need lülituvad sisse liiga vara, liiga sageli või liiga hilja – siis kui osad juhtmed või seadmed on juba üle kuumenenud.
Selliste häirete vältimiseks tuleks elektriseadmeid kasutada vastavalt koduse elektrisüsteemi projektjoonistele. «Kui üks pistik on mõeldud pesumasina jaoks, siis seda tuleks selleks ka kasutada. Kui soovite võimsamaid seadmeid ümber paigutada, peaksite konsulteerima elektrikuga. Halva kvaliteediga juhtmestik, halvas korras pistikud ja kontaktid, liiga väikese ristlõikega või kahjustatud isolatsiooniga juhtmed võivad koduses keskkonnas tõeline ohutusrisk olla. Need võivad põhjustada ülekuumenemist, lekkevoolu ja sädet, mis omakorda võib põhjustada tuleohtu, elektrilööki või muid ohte,» selgitab Ausmees.
Katkised juhtmed, pistikupesad, lülitid ja pikendusjuhtmed, mis hakkavad lagunema; kaitselülitid, mis pidevalt välja lülituvad - need on kõige ilmsemad märgid, et teie kodune elektrijuhtmestik vajab kohest kontrolli. Ausmehe sõnul peaksid koduomanikud esmalt kontrollima, et koormus oleks kodus ühtlaselt jaotatud. See tähendab, et ei oleks liiga palju pistikupesi, kuhu on ühendatud võimsad seadmed.
«Koduseadmed peaksid olema ühendatud erinevate juhtmeviikude ja pistikupesade külge, et koormus oleks võimalikult ühtlane. Soovitame mitte ühendada ühe pistikupesa taha mitut suure tarbimisega koduseadet nagu pesumasin, nõudepesumasin, veekeetja, külmik ja kütteseadmed. Samuti ei tasu neid seadmeid vooluvõrku ühendada pikendusjuhtmetega. Kui nende juhiste järgimine ei aita häireid vältida, võib probleem olla ka mõnes elektriseadmes. Võite proovida neid ühe seadme kaupa korraga võrgust lahti ühendada, et näha, kas olukord muutub. Kui leiate seadme, mis põhjustab ülekoormuse, peaksite selle mujale ühendama ning ka üle kontrollima, kas seade on terve,» soovitab Ausmees.
Juhtudel, kus oma jõududega vea allikat tuvastada ei osata, on soovitatav kutsuda elektrik, et kontrollida juhtmestikku võimalike kahjustuste osas. Ausmehe sõnul tuleks elektrik kutsuda, kui sagedase kaitsmete väljalülitumise põhjust ei suudeta tuvastada, kui mõnd elektriseadet puudutades see otsekui väreleb; kui elektrikontakt hakkab põlema või lõhnab põlemise või kummi järgi või kui majas on täheldatud tulede vilkumist või kustumist.
Üks kõige ohtlikumaid asju, mis võib kodus juhtuda, on ülekoormus elektriliinis, mis võib põhjustada kaablite, ühenduste või seadmete ülekuumenemist ja tulekahju. Sellise ohu eest kaitstakse kodu automaatlülitite ehk automaatkaitsmete abil. Õigesti valitud ja paigaldatuna teevad nad oma tööd, katkestades vastava toitejuhtme kui koormus selles ületab projektvõimsusega kavandatut.
Elektrijuhtmete ülekoormused võivad olla lühiajalised või pikaajalised. Argo Ausmehe sõnul on selle põhjuseks elektrivoolu toime, mis on kahekordne: termiline ja magnetiline.
«Termilised toimed on pikaajalised ja inertsed, seetõttu ei käivitu kaitse lühiajalise ja väikese ülekoormuse korral, sest juhtmestik suudab sellist ülekoormuse taluda ja pole vaja liine iga kord katkestada. Kuid pikema aja jooksul toimuv ülekoormus (nagu näiteks ummistunud filtriga õhukonditsioneeri või soojuspumba puhul) käivitab termilise kaitse. Sel juhul tuleb tuvastada ülekoormuse asukoht, et tulekahju vältida. Magnetvoolud on aga hetkelised, tekivad väga suurte ülekoormuste tagajärjel. Seda tuntakse tavaliselt lühisena, kus lubatud vool ületatakse mitu korda ja kaitse peab seetõttu tegutsema äärmiselt kiiresti. Mõlemat tüüpi ülekoormuse vastu kaitsevad kodudes kasutatavad kaasaegsed automaatlülitid,» selgitab Ausmees.
Lekkevool on teine suhteliselt tavaline ja äärmiselt ohtlik nähtus, mis tekib siis, kui kaablid on kahjustatud, seade läheb katki või kui juhtmestikku satub niiskust. «Seetõttu puudutab enamik lekkevooluga seotud ohte ja riske märjas alas ehk köögis, vannitoas või õues asuvaid seadmeid. Lekkevool tähendab, et osa meie juhtmestikus liikuvast voolust «lekib» kuhugi ja see võib olla ohtlik inimestele - kui te puudutate lekkiva elektrivõrgu osi, võite saada elektrilöögi. See võib olla vigase seadme korpus; sein, mille sees jookseb kahjustatud kaabel; seade, mis on veega üle ujutatud jne. Nii ülekoormuse kui ka lekkevoolu ohtu võib põhjustada ka vigane paigaldus - pinguldamata kontaktid, kahjustatud kaablid jne, mistõttu on oluline elektripaigalduse töö kvaliteet,» ütleb Ausmees.
Ausmehe sõnul on peamised vahendid, mis kaitsevad kodust elektrivõrku ülekoormuse ja lühise eest, automaatsed lülitid. Lekkevoolu eest kaitsmiseks kasutatakse rikkevoolureleesid, diferentsiaalvoolulüliteid ja muid sarnaseid seadmeid, mis mõõdavad, kas vooluringe toimub suletud ahelas ja kui nad tuvastavad, et sissetuleva ja väljamineva voolu vahel on erinevus, lülitavad vastava vooluahela välja.
«Automaatsed lülitid kaitsevad ülekoormuse eest, samas kui rikkevoolureleed kaitsevad kahjuliku mõju eest, kui elektrivool puudutab pinda, kus võib tekkida leke. Kodu elektrisüsteemi projekteerimisel on oluline ette näha ja arvutada, kus ja millised kodumasinad asuvad ja kui palju neid kasutatakse. Kui elektrisüsteem on paigaldatud, on oluline järgida projektiga sätestatut, sest võimsate seadmete, näiteks kütteseadmete ühendamine televiisorite või arvutite jaoks mõeldud pistikupesadesse, võib põhjustada ülekoormust, sest see juhtmeviik võib olla projekteeritud väiksema koormuse jaoks. Seadmeid, mida kasutatakse ruumides, kus on võimalik niiskus (köögid, vannitoad, terrassid jne), tuleb kaitsta rikkevoolureleega ning nende pistikupesad ja juhtlülitid peavad olema kõrgema kaitseklassiga kui kuivades ruumides kasutatavad seadmed. Need on põhilised ohutusnõuded,» märgib Ausmees.
Neile, kes soovivad suuremat turvalisust ja mugavust, soovitab ekspert paigaldada täiendava seiresüsteemi, lisaseadmeid, nagu näiteks lahtiühendajad, lisakontaktid, võimsusmõõtjad, kontaktorid, ajareleed jne. Spetsialisti sõnul võimaldavad sellised seadmed jälgida kodu elektrijuhtmestiku seisundit eemalt, juhtida teatud vooluahelaid vastavalt soovitud algoritmidele ja kuvada energiatarbimist. See mitte ainult ei suurenda turvalisust, vaid vähendab ka energiakulu ja säästab raha. Mõned neist seadmetest on IoT-ühenduvad ja neid saab seega nutiseadmete abil kaugjuhtida.
Ausmees soovitab kaugetes, avatud piirkondades elavatel inimestel kaaluda ka piksekaitsmete paigaldamist. Pikne võib kahjustada välitingimustes kasutatavaid seadmeid, näiteks valvekaameraid, valgustust ja muid elektriseadmeid.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)