Soome teadlase sõnul ei söö mehed taimetoitu, sest see riivab nende maskuliinsust

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Jyväskylä elanik Klaus Raunela räägib YLE-le, et tahaks vahel mõnes taimetoidurestoranis lõunatada, kuid tal on raske endaga kedagi kaasa meelitada.

Mehe sõnul pole probleem kolleegidega läbisaamises, vaid hoopis selles, et nad tahavad liha süüa. «Enamik minu töökaaslasi on nii veendunud lihasööjad, et nad keelduvad isegi kaalumast midagi taimset süüa,» selgitas Raunela. 

Raunela probleem on tuttav ka Jyväskylä ülikooli toiduainesüsteemide järeldoktorile Teea Kortetmäkile. Ta usub, et paljudel on taimetoidu suhtes negatiivsed hoiakud ja eelarvamused – arvatakse, et ilma lihata pole söök oma nime väärt.

Kortetmäe sõnul on nende eelarvamuste taga vähemalt kolm põhjust. Nende põhjuste hulka kuuluvad teabe puudumine eri toitude toiteväärtuse kohta, kultuurilised normid selle kohta, mida söök peaks sisaldama, ja inimeste halvad kogemused taimetoidu proovimisel.

Tugevus, võim ja mehelikkus

«Need eelarvamused on sageli tugevalt seotud sooliste normidega,» ütles Kortetmäki, lisades, et negatiivsed hoiakud taimetoidu suhtes on eriti levinud meeste seas. «Millegipärast oleme sattunud olukorda, kus paljud arvavad, et mehelikkus eeldab teatavat hulka lihakäntsakat taldrikul,» selgitas ta.

Kultuuriliselt seostub liha söömine teadlase sõnul meheliku elujõulisusega. Ta ütles, pikalt on usutud, et mehed vajavad energiarikkaid toite, et teha füüsilist tööd, ja liha on olnud selle keskne osa.

Kuid mujal maailmas neid vaateid ei jagata. Näiteks Kagu-Aasias on toitumine peamiselt taimepõhine ning kultuuriliselt ei ole suurt vahet liha- ja taimsete toitude vahel.

Soomes, kuid ka teistes tööstusriikides, sealhulgas Euroopas ja Põhja-Ameerikas, on aga liha siiani väga tähtsal kohal.

Tarbimine kasvab

Soome loodusvarade instituudi (Luke) andmetel tarbis 2021. aastal iga soomlane umbes 79 kilogrammi töötlemata lihatooteid. Pärast valmistamist oli tegelik tarbitud liha kogus instituudi andmetel umbes 40 kilogrammi inimese kohta. See tähendab, et keskmiselt tarbib iga soomlane nädalas umbes 770 grammi värsket liha.

Kortetmäki märkis, et liha tarbimine on viimastel aastakümnetel kasvanud. Näiteks 1980. aastal tarbisid inimesed nädalas umbes 640 grammi liha, 1970. aastal aga 480 grammi.

Praegu ei soovita Soome toiduamet tarbida rohkem kui pool kilogrammi punast liha ja teisi lihatooteid nädalas. Põhjamaade toitumissuuniste uuendusi praegu lõpetatakse, kuid hetkel soovitatakse inimesel nädalas tarbida maksimaalselt 350 grammi punast liha.

Punase liha hulka kuuluvad veise-, sea-, lamba- ja hobuseliha. Töödeldud liha hõlmab näiteks vorsti ja peekonit.

Kortetmäe sõnul teavad inimesed väga hästi, et nad peaksid sööma rohkem taimseid toite. Liha liigne tarbimine mõjub halvasti nii keskkonnale kui tervisele. Kuid eelarvamused ja negatiivne suhtumine taimsetesse toitudesse teevad inimeste harjumuste muutmise raskeks.