KUUMALAINE TULEKUL ⟩ Siin on 9 rannas keelatud tegevust ja eset

Rannas viibides on meie ühine vastutus säilitada ranna puhtus, turvalisus ja keskkonnasõbralikkus. Foto: Pexels / CC0 Licence

Üks ilus rannapäev on suurepärane viis nautida imelist Eesti suve, päikest, vett ja liiva. Vaatame üle peamised rannas viibimise reeglid, et päikese nautimine oleks võimalikult ohutu.

Rannas viibides märka, hooli ja vajadusel juhi rannavalve tähelepanu rannas toimuvale, sest suvi on selleks, et luua ilusaid mälestusi. Allpool loetleme rannas keelatud tegevused ja esemed.

Koerad, kassid ja muud koduloomad (sh eksootilised loomad)

Avalikes supelrandades on keelatud lemmikloomade viibimine ja sellest annavad märku ka randa püstitatud keelumärgid. See reegel on kehtestatud peamiselt hügieenilistel põhjustel ja külastajate ohutuse tagamiseks. Lemmikloomad võivad rannas tekitada segadust ja ebameeldivusi olenemata sellest, kui hästi on loom treenitud. Kindlasti peab ka arvestama, et eri loomade vastu võib rannas viibijatel esineda allergiaid või foobiaid, mis võib rannakülastuse väga ebameeldivaks muuta.

Suplusvees pesemine

Rannas olles on oluline meeles pidada, et ranna vesi on kõigile mõeldud suplemiseks ja lõõgastumiseks. Suplusvees enda pesemine rikub veekvaliteeti ning mõjutab sellega teiste inimeste supluselamust. Seetõttu tuleks enne randa minekut end korralikult juba kodus pesta ja hiljem kasutada olemasolevaid duširajatisi.

Suplusvees urineerimine

Suplusvees urineerimine on tervise- ja hügieeninõuete rikkumine ning see võib kahjustada keskkonda ja teiste külastajate tervist. Rannas tuleks kasutada selleks ette nähtud tualettruume, et ühiselt hoida suplusvesi puhtana. See reegel kehtib ka lastele, seega tuleb lapsevanematel see lastele selgeks teha ja väikelaste puhul kasutada selleks loodud ujumismähkmeid.

Lärmi tekitamine

Rannas viibides peaksime olema teadlikud teiste külastajate soovidest ja vajadustest. Liigne müra võib häirida teisi rannas viibijaid, kes soovivad lõõgastuda ja nautida rahulikku keskkonda. Seetõttu on oluline vältida muusika mängimist, valjult vestlemist või muud lärmi tekitavat tegevust.

Alkoholi tarbimine

Eestis on alkoholi tarbimine avalikus kohas – ka rannas – keelatud. See reegel on kehtestatud turvalisuse ja võimalike käitumisprobleemide vältimiseks. Alkoholi tarvitamine on üks suurim probleem meie randades, kuna selle mõju all olevad inimesed võivad käituda ettearvamatult ja ohustada nii ennast kui ka teiste külastajate turvalisust.

Suitsetamine

Enamikus randades kehtib suitsetamiskeeld. Suitsetamine ei kahjusta mitte ainult suitsetaja enda, vaid ka kõrvalviibijate tervist, mistõttu tekitab see suurt ebameeldivust paljudele rannakülastajatele. Suitsetamine on ka tuleohtlik tegevus ja suitsetamisest alles jäävad konid jäävad kahjuks tihti randa, reostades loodust. Suitsetamiskeelu eesmärk on säilitada rannas hea õhukvaliteet ja hoida keskkond suitsu- ja prügivaba.

Klaastaara

Rannas on klaastaara kasutamine rangelt keelatud. Klaasil on suur purunemise oht ja killud võivad tekitada tõsiseid vigastusi nii inimestele kui ka loodusele. Selle vältimiseks tuleks eelistada teisi pakendeid, mis ei põhjusta ohtu. 2022. aastal osutasid G4Si rannameedikud esmaabi lõikehaavadest tingitud juhtumite puhul 154 korral.

Grillimine

Enamikus randades on keelatud grillide kasutamine. Avatud tule tegemine rannas võib olla tuleohtlik ning kujutada ohtu nii inimestele kui ka loodusele. Rannas tuleks kasutada selleks ette nähtud grilliplatse või eelistada valmistoitu.

Telkimine

Avaliku korra eeskiri keelab telkida selleks mitte ette nähtud kohas – ka avalikus supelrannas. Eestis on palju häid tasuta telkimiskohti. Telkimiseks ette nähtud kohtades on sageli paremad võimalused rahulikuks ja ohutuks ööbimiseks ning need on kohandatud spetsiaalselt telkijate vajaduste rahuldamiseks. Avalikud supelrannad ei ole telkimiseks mõeldud.

Rannas viibides on oluline meeles pidada, et reeglid on kehtestatud selleks, et me kõik saaksime rannast võimalikult palju rõõmu tunda. Meie ühine vastutus on säilitada ranna puhtus, turvalisus ja keskkonnasõbralikkus.

Madratsid ja muud täispuhutavad abivahendid ei olegi nii ohutud

Täispuhutavad vahendid tekitavad vale turvatunde. Eriti ohtlikud on need alkoholi tarvitanud inimeste või laste kasutuses, kes kasutavad neid veepinnal püsimiseks ja kes ilma abivahendita tegelikult vees hakkama ei saaks. Ootamatu maatuule puhul merele triivimisel, ümberminemisel või täispuhutava vahendi purunemisel võivad olla ehmatavad või isegi traagilised tagajärjed. Nende kasutamisel on täiskasvanutel tähtis jälgida tuule suunda ja tugevust ning püsida ärkvel ja valvas ümbritseva suhtes. Laste puhul peab laps asetsema täiskasvanu ja rannakalda vahel haardeulatuse kauguses kõrgendatud tähelepanu all, et ootamatule olukorrale viivitamatult reageerida.

Tornist või sillalt hüppamine võib olla lõbus, kuid alati tuleb olla ettevaatlik

Vettehüpped võivad olla meeleolukad ja lõbusad, kuid selleks on oluline pidada meeles kahte tähtsat tegurit: ujumisoskust ja kontrollitud veekeskkonda.

Vette võib hüpata juhul, kui hüppaja oskab ujuda – ikka selleks, et oleks võimalik taas veepinnale jõuda. Tundub elementaarne, kuid aastast aastasse peavad just Lõuna-Eesti randade rannavalvurid tõttama appi hüppetornide läheduses hätta sattunud inimestele, kellel tegelikult puudub ujumisoskus. Seega, enne kui astud enda kehapikkusest sügavamasse vette, veendu, et sul on iseseisvad oskused ka sealt tagasi tulla.

Kuid kui ujumisoskus on olemas, kas siis võin hüpata kõikjal? Ei – kindlasti mitte. Vettehüpete soovi korral eelista alati avaliku valvega supelrandade veetorne ja hüppepukke. Seal piirkonnas on korraldatud veekogu põhja kontrollimine iga hooaja alguses ja iga nädal mõõdetakse veetaseme kõrgust. Kontrollimata põhjaga vetesse hüppamine võib olla ühe korra lõbus, kuid seal leiduvad tundmatud üllatused võivad elu pöördeliselt muuta ja kurvalt lõppeda.

Hoolime ühiselt ja jälgime üksteist – eriti lapsi

Kui oled rannas ja näed üksinda uitavat last, siis anna sellest kindlasti teada rannas viibivatele rannavalvuritele või valveta ranna puhul politseile. Ohutunde mitte tajumise tõttu on lapsed väga visad mänguhoos kaduma. Seetõttu tuleb lapsi hoolikalt alati jälgida.

Selleks, et juba kadunud lapse leidmine oleks lihtsam, on ellu kutsutud laste käepaela süsteem. Suuremates randades üle Eesti saab rannavalvuritelt küsida lapse käepaela, kuhu läheb kirja lapse nimi ja rannas parasjagu viibiva täiskasvanu telefoninumber. Käepaelaga lapse leidmisel on võimalus viivitamatult vanemale helistada ja ta taas lapsega kokku viia. Kuid tasub meeles pidada, et lapse käepael ei asenda kunagi vanema kohustust oma last päriselt jälgida.