Päevatoimetaja:
Kristina Kostap
Saada vihje

MIDA TEHA? Jalgrattavarguste arv näitab hüppelist kasvutrendi

Copy
Lukustatud jalgrattad Tartu kesklinnas. Pilt on illustreeriv.
Lukustatud jalgrattad Tartu kesklinnas. Pilt on illustreeriv. Foto: Sille Annuk/Postimees Grupp

Järjest soojemad ilmad toovad kaasa jalgrattavarguste sagenemise, eriti torkab see silma Tartus. Vargad sihivad peamiselt trepikodasid, kaubanduskeskuste esiseid ja koolide rattaparklaid. Forus annab nõu, kuidas avalikus kohas oma kaherattalist pättide eest kaitsta.

Näiteks Tartus on viimastel aastatel olnud rohkem rattavarguseid kui varasematel aastatel. Kui mullu registreeris politsei seal aasta esimese viie kuuga 26 jalgrattavargust, siis tänavu sama ajaga on neid kolmandiku võrra rohkem. Viimase kahe aastaga on registreeritud jalgrattavarguste arv Tartus aga enam kui kolmekordistunud: kui 2020. aastal registreeriti 52 vargust, siis mullu 177.

Foruse varavastaste kuritegude analüüs näitab, et soojade ilmadega aktiveeruvad nii ratturid kui rattavargad ning näib, et avalikust kohast varastamine pätte ei hirmuta. Kui möödunud kahel aastal võtsid Tartu rattavargad otsustavalt sihikule keldrid ja kõrvalhooned, siis tänavu varastatakse rohkem avalikest kohtadest.

Tallinnas on samuti näha rattavarguste arvu kasvu. Kui eelmine aasta registreeris politsei esimese viie kuuga umbes 130 vargust, siis tänavu veel enam. Kõige rohkem on nendest vargustest mõlema aasta peale toime pandud kesklinnas (30 protsenti), Põhja-Tallinnas (20 protsenti) ja Mustamäel (16 protsenti). Statistikasse lähevad samuti tõukerattad.

«Avalikus kohas kardavad rattavargad valvesüsteeme aina vähem. Kui varas on saagi kätte saanud ja suudab juba rattaga ise ära liikuda, siis teda ei pruugi huvitada kaamerasse jäämine. Hilisem menetlus jalgratta tagasi saamiseks võib olla väga pikk protsess,» kinnitab Foruse müügivaldkonna juht Martin Kirk.

Politsei- ja piirivalveameti Tartu menetlusjuhi Timo Reinthali sõnul on üheks rattavarguste suurenemise põhjuseks ilmselt keeruline majanduslik olukord, samuti on jalgrattaid võimalik kiiresti ja lihtsalt varastada.

«Kahjuks on ka inimesed nõus kahtlase päritoluga jalgrattaid ostma ja see tekitab omakorda turgu varastatud rataste müüjatele,» kinnitab Reinthal.

Mida teha?

Kõige tõhusam viis oma kaherattalist kaitsta on väga hea rattalukk, mida pole lihtne lõhkuda. Kindlasti on oluline, kuidas lukk paigaldada.

Forus soovitab samuti kinnisvaraomanikel, korteriühistutel ja avalikel asutustel varustada oma rattaparklad videovalvega, et näha, mis parklas tegelikult toimub. Võimalusel tuleks rataste parkimise ala füüsiliselt piirata – ehitada näiteks spetsiaalne maja või ala, millele saab ligi ainult koodiga. Kui hoonel on mehitatud valve, siis tuleks mõelda, kuidas turvatöötaja saaks samuti ratastel pilku peal hoida.

Martin Kirk ütleb, et videopilt aitab küll vargust hiljem menetleda, aga vargust tõkestada saab eelkõige inimene ise, soetades endale kvaliteetse rattaluku, mida kaherattalise küljest kiirelt kätte ei saa. Kindlasti peaks ratta võimalikult lõhkumiskindla lukuga korrektselt lukustama.

Tagasi üles