:format(webp)/nginx/o/2023/06/09/15377919t1h15c3.jpg)
Kodu jahutamine on tegevus, mis tuletab ennast eestlastele meelde iga suvi, vahendab Energiatarkuse blogi. Tihti saabuvad kõrged temperatuurid justkui üleöö ning käepäraseid lahendusi jagub poodides vaid kiirematele. Kuna südasuvi ei ole enam kaugel ja ilmad muutuvad päev-päevalt aina soojemaks, tasuks juba ennetavalt mõtlema hakata, kuidas eesolevale hooajale vastu astuda.
Järgnevalt tutvustame lihtsaid, kuid efektiivseid viise, mida saad kodus ise ära teha ning vaatame peale ka turul pakutavatele lahendustele.
Kas teadsid, et ligi 76 protsenti soojusenergiast pääseb eluruumidesse läbi akende? Tavaliselt oleme harjunud kardinad või rulood ette tõmbama õhtul, mil väljas on pime, et tuppa ei oleks sisse näha. Tegelikult on need head abilised ka päevasel ajal takistamaks soojuskiirte jõudmist ruumi.
Eriti edukalt püüavad soojust just heledad kardinad, mis ei neela nii palju valgust kui tumedad toonid ja hoiavad seetõttu toa jahedamana. Ka paksemad kardinad on hea variant, kuid need takistavad lisaks soojuskiirgusele ka valguskiirguse tuppa jõudmist. See tähendab, et pimeda toa valgustamiseks tuleb teha kulutusi elektri pealt.
Veel on müügil spetsiaalsed akendele paigaldatavad kiled ja lahtikäivad varjualused. Kilede puhul kehtib sama põhimõte, mis kardinategi – mida tumedam, seda vähem naturaalset valgust tuppa pääseb.
Kodu soojustamine ei tule kasuks ainult talvel sooja toatemperatuuri säilitamisel, vaid aitab ka suvel hoida jaheda õhu ruumis sees. Seetõttu on oluline käia oma kodus ringi ja kaardistada kohad, kus võib õhuleket esineda. Tavaliselt on nendeks seinad, põrandad, katus ning uste- ja aknaraamide vahed. Kindlasti tasub üle kontrollida ka pööning ja kelder.
Nagu füüsikaseadustele kohane, liigub soe õhk alt üles. See tähendab, et mitmekorruselistes kodudes on ülemistel korrustel võrreldes alumistega alati soojem. Nii võib soojustamata pööning muutuda suviste ilmadega talumatult kuumaks ja sinna kogunenud soe õhk hakkab omakorda edasi kanduma ka alumistele korrustele, tõstes temperatuuri eluruumides.
Varu endale koju üks või mitu õhku jahutavat seadet nagu konditsioneer või ventilaator. Konditsioneerid ja ventilaatorid aitavad õhku ringluses hoida ja seeläbi jahedamat õhuvoolu luua.
Kui varasemalt levis arusaam, et energiakuludelt säästmiseks ei tohiks jahutuseade pidevalt töös olla, siis täna on turul targad invertersüsteemil põhinevad lahendused. Sellised konditsioneerid reguleerivad ise oma elektritarbimist ja võimsust vastavalt ruumi jahutusvajadusele.
Samuti on uued lahendused läbi mobiilirakenduse kaugelt juhitavad. Nii on mõistlikum konditsioneeri üldse mitte välja lülitada, vaid lasta tal oma töövoogu ise vastavalt ümbritsevale temperatuurile sättida – selliselt on sääst kõige parem.
Kui kaugjuhitavuse funktsioon puudub, tulevad appi erinevad lisavidinad nagu taimerid, nutipistikud või seadistatavad termostaadid, mis võimaldavad seadme mugavalt tööle ajastada ja seeläbi energiakulu paremini juhtida.
Õhk-õhk soojuspump tagab meeldiva ja energiaefektiivse sisekliima aastaringselt – jahedamal ajal soojendab õhku ning soojemal ajal jahutab. Sõltuvalt hoone projektist on õhksoojuspumpa hea paigaldada näiteks elutuppa või esikusse, kus jahutatud õhk kandub mööda tuba laiali ja teistesse tubadesse edasi.
Tegu on küll mõnevõrra kulukama investeeringuga, kuid see-eest võimaldab õhk-õhk soojuspump elektrikulusid vähendada kuni 80 protsenti. Seadme keskmine eluiga on vähemalt 10–15 aastat või isegi kauem, mis tähendab, et ost tasub ennast igati ära.
Aknad ava varahommikul, hilisõhtuti või öösiti, mil õhk on jahedam. Vastasel juhul võid endale hoopis karuteene teha. Avades akna keset päeva, lased sisse sooja õhku, mis mitte ei jahuta tuba, vaid soojendab seda veelgi.
Tuba jahutades tasub efektiivsuse mõttes silmas pidada ristventilatsiooni põhimõtet. Selleks ava aknad ja uksed, mis asuvad üksteisest vastakuti. Nii tekib tuuletõmme ning soe ja seisev õhk saab vabalt liikuma.
Koduseinte vahel on mitmeid elektriseadmeid, mille kasutamine toodab omakorda soojusenergiat. Kui talvel ei pane me seda niivõrd palju tähele, siis suvekuudel võib see hoone sisetemperatuurile märgatavalt mõjuda. Sellised seadmed on näiteks ahjud, vanemad pliidid ja isegi halogeenvalgustid.
Lahendus on lihtne – kui sa ei ole seda juba teinud, siis vaheta oma praegused valgustid kaasaegsete leedide vastu välja, mis on lisaks energiasäästlikud ja kestavad kauem. Toidu valmistamisel eelista võimalusel teisi seadmeid nagu mikrolaineahi või grill.
Energiatarkuse blogi täispikk artikkel on leitav SIIT.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)