/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/06/13/15386604t1h2404.jpg)
Citadele pank uuris Eesti inimeste käest, milline on nende ühe päeva kulude keskmine eelarve, mille sisse nad püüavad mahtuda. Tulemused võivad sind üllatada.
SAA TEADA ⟩ Millise päevaeelarvega püüab hakkama saada keskmine Eesti inimene (1)
Kui ligi kolmandik märkis, et neil pole eelarvet määratud või nad ei tea, siis suurem osa üritab päeva kulutustega jääda 11–30 euro vahele. Kuus protsenti ei pea üldse oma kulutusi piirama.
Eesti inimestest 10 protsenti märkis, et nemad üritavad jääda kulutuste juurde kuni 10 eurot päevas. Kõige rohkem on neid inimesi, kes sihivad päevase eelarve vahemikku 11–30 eurot. Selliseid inimesi on 18 protsenti. Järgnevad 15 protsendiga 21–30-eurose eelarvega eestlased.
Sealt edasi kukub juba inimeste osakaal tunduvalt. 31–40-eurost eelarvet üritab järgida seitse protsenti inimestest, 41–50-eurost eelarvet kuus protsenti, 51–100-eurost eelarvet kaks protsenti ning 101–200-eurost eelarvet üks protsent inimestest. Samas märkis kokku kuus protsenti, et nemad ei näe üldse tarvidust oma päevast eelarvet piirata.
«Vastajatest kokku 22 protsenti ütles, et nemad ei ole oma päevast eelarvet määratlenud, ning 13 protsenti nentis, et ei oska üldse vastata. See tähendab, et üle kolmandiku ehk 35 protsenti Eesti inimestest ei ole oma päevase või üleüldise eelarve peale ilmselt eriti palju mõelnud. Samas võiks seda kindlasti ikkagi teha, sest enda eelarvest ülevaate omamine on alati kõige esimene samm rahatarkuse teekonnal,» nentis Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen.
Citadele uuringust selgus ka tõsiasi, et oma eelarvest on täpsem ülevaade pigem vanematel inimestel ja nooremad ei ole endale eelarvet määranud või ei tea seda. Kui 18–29-aastaste seas ei ole eelarvet määranud või ei tea seda kokku 37 protsenti, siis 60–74-aastaste seas on selliseid 31 protsenti. Hakiainen selgitas, et mõneti on see muidugi loogiline, sest tihti on pensionäridel piiratum eelarve ja nad peavad sellega arvestama.