EKSPERT ⟩ Uusarenduste põud võib aasta pärast uue defitsiidi tuua

Pikas plaanis läheb Tallinnas ja selle lähivaldades nõudlus üles. Foto: Shutterstock

Uus Maa kinnisvara elamispindade juhi Marek Kirjaneni sõnul ehitatakse praegu väga vähe uusi kortereid juurde, mille tulemusena võib aasta pärast jõuda kätte defitsiit.

Marek Kirjaneni sõnul on praegune olukord sarnane koroona-ajaga, mil arendustele tõmmati järsku pidurit, aga kui suuremat pauku majanduses ei tulnud, siis tekkis nõudlus, millele pakkumine järgi ei jõudnud.

«Praegune ebakindlus on seotud inflatsiooni ja euribori tõusuga, aga üldised majandusnäitajad on stabiilsed, töötuse tase madal ja palgad pigem tõusevad ning pole erilist põhjust suuremat langust oodata. Praegu on kinnisvarasektori peamine pidur tõusev euribor, aga kui inflatsioon saadakse kontrolli alla, siis hakkab see jälle langema, mis võiks juhtuda juba järgmisel aastal,» lisas Kirjanen.

«Kinnisvaraarendamine on pika vinnaga ning projektist valmis koduni läheb paar aastat. Osadel arendajatel on arendusküpsed projektid ka sahtlis olemas, aga ka sel juhul võtab ehitamine vähemalt aasta ning nõudluse taastekkides ei ole midagi kohe pakkuda,» rääkis Kirjanen.

Uus Maa elamispindade juhi sõnul on arendajad ettevaatlikud ja lõpetavad poolikud projektid ära, kuid uusi tuleb juurde vaid üksikuid. «Kui teise ringi korterite hind korrigeerus tipust kohati 20 protsenti alla, siis uute puhul seda toimunud pole. Arendustes läbirääkimisruumi on, aga tegelikult pole väga lootust, et hinnad palju alla tuleks, sest ehitushind on endiselt kõrge,» kommenteeris Kirjanen.

Ehituslubade arv väheneb, kuid uute kasutuslubade arv on endiselt kõrge. See näitab, et varasemad projektid saavad järjest valmis ja antakse ostjatele üle, kuid uusi rajatakse vähem. Samuti broneeritakse praegu uusi varasemast selgelt vähem.

«Praegu ostetakse peamiselt kaht tüüpi uusarendusi – soodsa hinnaga linnaäärsetes kohtades nagu Tiskre, Saue ja Saku. Väiksemas mahus, kuid selgelt huvi on ka väga kvaliteetsete uusarenduste vastu, näiteks Noblessneri piirkonnas. Raskem on leida ostjaid vahepealsetele toodetele, mis ei kõneta hinna ega isikupäraga – inimesed on varasemast palju nõudlikumad,» rääkis Kirjanen.

«Tõenäoliselt tekibki defitsiit esimesena nende uusarenduste osas, mis praegu ka endiselt edukalt müüvad – soodsad või väga kvaliteetsed, aga vahepealses vahemikus defitsiiti niipea ei paista,» lisas ta.

Uusi ridaelamuid ja maju ehitatakse korteritega võrreldes alati vähem ja need lähevad Kirjaneni kinnitusel ka praegu sarnaselt kaubaks. Harjumaa ridaelamute puhul on hinnapiir veidi alla tulnud – seal, kus aasta tagasi katsetati 400 000-eurost hinnapiiri, on täna pakkumine tulnud 360 000 – 370 000 euro peale. Majade puhul jääb hinnatundlikkuse lävepiir valdavalt poole miljoni juurde, kust edasi tehingute arv oluliselt väheneb.

«Kuna koos euribori tõusuga ei saa enam osad soovijad laenu ning inimesed ei taha ka kõrgeid intresse maksta, siis liigutakse kergemini edasi ilma laenuta ostu puhul. Kui aasta tagasi osteti ligi 80 protsenti kodusid laenuga, siis on praegu jaotus 50/50,» sõnas Kirjanen.

«Pikas plaanis läheb vähemalt Tallinnas ja selle lähivaldades nõudlus üles. Tartu Ülikool prognoosis, et 25 aasta jooksul elab pealinnas 90 000 elanikku praegusest enam. Nendel inimestel on vaja kuskil elada ja see mõjutab kindlasti turgu ja edasist arendamist,» lisas Kirjanen.