NÄDALA AED ⟩ Kasta targalt!

Kastmise põhireegel: kasta tuleb mulda, mitte taime.  Foto: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Tänavu paistab tulevat juba kolmas põuane suvi. Kui loodus peab omadega ise toime tulema, siis aias pole kastmisest paljudel juhtudel pääsu. Kastmine pole aga intuitiivne oskus, vaid seda tuleb teha nutikalt, et taimedel nähtud vaevast ka kasu oleks, samuti aitab tark kastmine vett säästa.

Taimed annavad veepuudusest märku lõdvaks ja longu vajunud lehtede abil, eriti kiiresti võivad kuuma ilmaga läbi kuivada amplid ja pottidesse-aiavaasidesse istutatud taimed. Kuna meil mulla nime all müüdav substraat koosneb põhiliselt turbast, ei piisa selle läbikuivamisel kannutäie vee pealevalamisest. Vesi jookseb poti ja mullapalli vahelt lihtsalt maha ning taim jääb ikka kuivaks. Sellised amplid tuleb viia varju ning uputada veevanni, nii et kogu mullapind on veega korralikult kaetud. Vajadusel hoida kuiva amplit jõuga vee all, kuni see veega küllastub, raskeks muutub ja mullapallist enam mullikesi ei kerki.

Oluline on ka kastmisvee temperatuur, eriti kuumaga. Külm kaevu- või veevärgivesi mõjub suvepäeval taimedele šokina. Pole harvad juhud, mil päikese käes kuumenenud taime voolikust kastmise tagajärjel lähevad taimel lehed helepruuniks või poetab taim need sootuks maha. Seda põhjusel, et veevärgivesi on väga külm. Aga võib juhtuda ka nii, et kogemata keedame oma taimed ära, sest voolikus päikese käes seisnud vesi võib olla tulikuum.