Keilas omapäi jäetud lapsed pääsesid õnnekombel hullemast.
TUNNE OMA KÜTTEKOLLET ⟩ Keilas omapäi jäetud lapsed pääsesid imekombel eluga
Öeldakse, et oma silm on kuningas, kuid vähemalt ühel juhul pole selle tarkusega midagi peale hakata. Vingugaas on täielikult lõhnatu, värvitu ja maitsetu, mistõttu pole võimalik seda niisama ära tunda, aga kui sellises keskkonnas pikalt olla, siis on see eluohtlik.
Sageli pole pererahval aimugi, et nähtamatu eluohtlik gaas nende kodus ringi hiilib. G4Si standardlahenduste divisjoni direktori Tarmo Pärjala sõnul on nii mõnigi saanud vingugaasi olemasolust teada alles pärast anduri paigaldamist.
«Peale anduri paigaldamist on kurdetud, et see annab kogu aeg «valehäiret». Põhjus pole aga olnud rikkis seadmes, vaid selles, et eluruumis on vingugaas,» räägib ta. «Sellises olukorras tuleks üle vaadata küttekehad ja kütmisviisid, kuid kahjuks uskumatult suur hulk inimesi hoopis loobub andurist ning seab oma tervise ohtu.»
Alates 2021. aastast on lisaks suitsuandurile kohustuslik vingugaasiandur. See peab olema tahkekütteseadmega hoonetes ehk seal, kus on näiteks ahi, pliit või kamin. G4Si värskest uuringust selgus aga jahmatav fakt: seda nõuet täidab vaid 75 protsenti leibkondadest, 25 protsenti eirab seadust.
Värskest uuringust selgus veel:
- 33 protsenti vastanutest ei teadnud, et vingugaasi ei saa ära tunda või et selle tuvastamiseks on vaja vinguandurit.
- 136 000 inimese suvekodu on ohus (ja nad eiravad seadust), sest neil on vingugaasianduri kohustus (neil on tahkekütte- või gaasiseade), aga neil pole andurit.
- 50 protsenti inimestest eirab vingugaasianduri paigaldusjuhendit ja paigaldab anduri madalamale kui 1,5 m.
- Endiselt pole kadunud valearusaam, et vingugaas on õhust raskem: nii arvab ekslikult 44 protsenti vastajatest.
Tunne oma küttekollet
Iga küttekolle on erinev ja kui seda mitte tunda, on vingugaasi tekkimine üsna tõenäoline. Hunt toob näite jaanuarikuust, kui ühest Keila eramust tuli vingugaasihäire. Kontaktisikud kõnele ei vastanud ning G4Si patrull läks asja uurima.
Kohale jõudes avasid ukse kooliealised lapsed, kes olid üksi kodus. «Lapsed ohtu ei tajunud, kuid eksperdil kaasas olev vingugaasi käsimõõtur tuvastas hoones kõrge vingugaasi taseme. Lapsed viidi lastehaiglasse kontrolli ning eluruumid tuulutati,» räägib Hunt. «Kliendi sõnul küttis tol päeval ahju vanaema, kes polnud konkreetse küttekolde eripäradega kursis ning sulges siibri liiga vara. Tavaliselt küttis ahju pereema. Vanaema oli pahaaimamatult paariks tunniks laste juurest ära tulnud ning selle ajaga oligi vingugaas tekkinud.»
Päästeameti nõunik Berit-Helena Lamp nendib, et inimesed ei reageeri tihti anduri tööle ja ruumis viibitakse edasi ilma seda isegi tuulutamata. «Jätkuvalt eeldavad inimesed, et nad peaksid vingugaasi lõhna tundma või nägema, ning ei taha mõista, et ainus tuvastamise viis on anduri reageerimine.»