Risto Vähi kinnitusel on praegu läbirääkimistel kõige olulisem hind – kui müüja on natuke paindlikum, siis saab tehingu tehtud küll. «Märtsis-aprillis kasvas oluliselt kuulutuste vaatamise statistika, aga tehinguid tehti suhteliselt vähe. Mais ja ka juunis on see huvi juba reaalseteks tehinguteks pöördunud ning üldine aktiivsus on tuntavalt kasvanud. Kui hinnastamine on õige, siis jõuavad ostja ja müüja kokkuleppele,» rääkis Vähi.
Nõudluse poolelt on suured erinevused sõltuvalt sellest, mida müüakse. «Odavama otsa – 1900–2600-eurose ruutmeetrihinnaga korterite vastu on huvi suur. Nende puhul on olnud juba ka ülepakkumisi ning suurt lootust hinda alla rääkida enam pole,» ütles Vähi.
Samuti ei tulda ka kõige kallimate korterite puhul oluliselt hinnas alla – nende puhul on määravad teised tegurid nagu erilisus või emotsioon ja kes kaupa tahab, see maksab küsitud hinna ka ära. Selliste korteritega on Vähi sõnul tehtud tänavu mitmeid märkimisväärseid miljonitehinguid.
«Kõige raskemad läbirääkimised käivad keskmiste korteritega ning selles segmendis on toimunud ka kõige suurem hinnalangus – isegi 25-30 protsenti tipust. Keskmine korter tähendab keskmises seisukorras pinda, kus saab elada, aga tegelikult võiks juba remonti teha. Selles segmendis on peamine kitsaskoht osapoolte erinev nägemus vara seisukorrast ja väärtusest. Müüja jaoks on 10 aastat tagasi remonditud korter peaaegu uueväärne või sellele lähenev, aga ostja jaoks selgelt enam mitte ja tuleks teha lisainvesteeringuid. Selliseid igas mõttes keskmisi pindasid on müügis küllalt palju ja tehing sõltub otseselt müüja hinnapaindlikkusest,» ütles Vähi.