Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

SUUR MUREKOHT Sadade tuhandete eestlaste elu on ohus

Copy
Koguni iga kolmas inimene ei tea seda, et neil pole võimalik ühegi meelega vingugaasi tunda.
Koguni iga kolmas inimene ei tea seda, et neil pole võimalik ühegi meelega vingugaasi tunda. Foto: Pexels / CC0 Licence

Selgub, et pea pooli Eesti kodusid ähvardab nähtamatu, ent vägagi ohtlik vaenlane.

Päästeameti kodunõustamiste statistika näitab, et igas kolmandas kodus, kus elavad ainult üle 65-aastased inimesed, pole vingugaasiandurit. Samas on see juba 2021. aastast kohustuslik neis majades, kus kasutatakse ahju, pliiti või kaminat.

Kuna vingugaas on täielikult lõhnatu, värvitu ja maitsetu, siis pole seda ilma andurita kuidagi võimalik ära tunda. Paraku selgus värskest G4Si uuringust, et koguni iga kolmas inimene ei tea seda, et neil pole võimalik ühegi meelega vingugaasi tunda.

«Mõned eakad isegi ei tea, et vingugaasiandur on vajalik ja tahkeküttega kodudes ka kohustuslik. Samas, kui oleme sellest kodunõustamiste käigus rääkinud, ei ole keeldutud ka selle paigaldamisest,» räägib päästeameti ennetusosakonna ekspert Tuuli Taavet.

Kuidas aga oma eakate lähisugulaste teadlikkust parandada ning aidata nende kodud ohutumaks muuta?

Vingugaasiandur puudub 40 protsendil

Värskest G4Si uuringust selgus, et vinguandur või suitsu- ja vinguandur on vaid 60 protsendi eraldi elavate eakate kodudes, kus on tahkekütte- või gaasiseadmed. Möödunud aastal oli andur olemas 58 protsendil. Ehkki vinguanduri kasutus on aastaga suurenenud, rõhutab G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul, et kasv on siiski olnud väga aeglane.

«Siinkohal tuleb aru saada, et andurita inimeste elu on iga päev ohus ja ühtlasi rikuvad nad seadust. Näiteks suvekodude puhul tuli uuringust välja, et koguni 136 000 inimese elu on ohus, sest neil on vingugaasianduri kohustus, aga neil pole andurit.»

Noored võiksid initsiatiivi haarata

«Eakad küll mõistavad andurite vajalikkust, kuid vahel on olnud takistuseks ebapiisavad teadmised või raskused andurite kättesaamise ja paigaldamisega,» möönab Taavet. Siinkohal võiksid nooremad pereliikmed eakamatele kindlasti appi tulla, soetada ise eakale vajaliku anduri, aidata seda paigaldada, hooldada ja testida.

G4Si uuringust selgus veel see, et kõikide eakate kodudes pole ka suitsuandurit: see puudub 26 protsendil. «Ka siin võiksid nooremad pereliikmed initsiatiivi haarata ning aidata vanemate sugulaste kodud turvalisemaks muuta,» lisab Tuul.

Andur ei piiksu niisama

Vingugaas tekib mittetäieliku põlemise käigus ja seda võib tekitada näiteks päevinäinud ahi või kamin. Sellises olukorras teeb suitsu- ja vingugaasiandur oma tööd, andes ohust märku, pererahvas võib aga piiksumist ekslikult valehäireks pidada.

Tuule sõnul loobus korduvate häirete tõttu möödunud aastal ligi 2000 perekonda vingugaasiandurist.

Ka Taavet kinnitab, et on olnud juhtumeid, kus eakas pole vingugaasiandurit tööle pannud, kuna see annab pidevalt häiret. «Häiret on põhjustanud näiteks vana hooldamata pliit.»

Tuul toonitab, et kui suurem vingugaasi kogus põhjustab kohese terviserikke, mis võib lõppeda surmaga, siis väiksema vingugaasi sisaldusega kodus kauem viibides kannatavad aju, närvisüsteem ja südamelihas. Andurid niisama ei piiksu ja sellel on alati põhjus. Kui te ei saa anduri piiksumise põhjusest aru, siis katsetage teist andurit ja kui see ka piiksub, siis laske spetsialistil mõõta vingugaasi taset. Ühtlasi tuleks küttekolded lasta aeg-ajalt spetsialistil üle vaadata. Oluline on teada, et suitsuandur ei asenda vingugaasiandurit ning vastupidi.

Tagasi üles