Toiduosakonna juhataja Svetlana Jankovenko sõnul on kodus toidu valmistaja füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb müügi eesmärgil regulaarse toidu valmistamisega kohas, mida põhiliselt kasutatakse elamiseks (nt eramaja köök ja selle juurde kuuluv kelder, abiköök, suve- ja väliköök). Jankovenko juhib tähelepanu, et teisele inimesele kodust müüdav toit on reguleeritud toiduseadusega.
«Toidukäitlejad peavad järgima toiduohutuse nõudeid, et tarbijale oleks tagatud ohutu ja kvaliteetne toit,» kommenteerib Jankovenko. «Toidu ohutus peab olema tagatud selleks, et sellega ei kaasneks riski inimese tervisele. Nõuded ongi kehtestatud tervist kahjustava riknemise vältimiseks,» jätkab ta.
Sealjuures on kohustuslik kontrollida toidu ja selle käitlemise nõuetekohasust ning rakendada abinõusid selle tagamiseks. «Üks abinõu on enesekontrolliplaani koostamine, mis on toidu käitlejatele kohustuslik,» märgib ta, lisades, et enesekontrollis sisalduvate meetmete ja juhiste sisu detailsus sõltub alati tegevuse ulatusest ja iseloomust. «Mõnel juhul võib sisu olla väga lihtne, näiteks praktilised tööjuhendid puhtuse pidamisest, temperatuuri jälgimisest ja töötajate juhendamisest,» lisab ta.
Nii kodus toidu valmistamisest müügiks kui ka toitlustamisest tuleb teavitada põllumajandus- ja toiduametit.
Teavitamine ei ole vajalik, kui eraisik valmistab ja pakub toitu juhuslikult ja ühekordselt väikeses koguses, näiteks kiriku-, kooli- või külalaatadel või muudel sarnastel üritustel. Seda loetakse heategevuslikuks ürituseks, mille eesmärk on ühte kogukonda kuuluvatel inimestel kokku saada ja jagada ühisürituse tegemise rõõmu, mitte saada tulu. Sellist isikut ei peeta toidu käitlemise ettevõtjaks.