Täpselt nii mitu protsenti Eestist on kaetud hoonetega!

Tartu. Pilt on illustreeriv. Foto: Studio GM / Shutterstock.com

Keskkonnaportaalis on avaldatud uus analüüs, millega seoses valmis tööriist ja kaardikihid, kust saab ülevaate, kui suur osa Eesti pindalast on hõivatud metsa- ja põllumaa, hoonestuse, teede ja teiste objektidega.

Andmeid esitatakse riigi, maakondade ja kohalike omavalitsuste lõikes. Lisaks on esitatud ka info selle kohta, mis mullatüüpidel erinevad objektid paiknevad. Tööriista valmistamisel kasutati maa-ameti Eesti topograafilist andmekogu ning EstSoil-EH kaardikihti. Selle metoodika puhul saadi Eesti maismaa pindalaks 45 372 ruutkilomeetrit, vahendab BNS.

Kõige suurema osa Eesti maismaast moodustab puittaimestik − 51,6 protsenti ehk 23 411 ruutkilomeetrit, sellele järgneb haritav maa 23 protsenti ehk 10 453 ruutkilomeetrit ja märgala 7,6 protsenti ehk 3458 ruutkilomeetrit. Turbaväljade alla jääb 251 ruutkilomeetrit ehk 6,8 protsenti märgalast on tugevalt inimtegevusest mõjutatud.

Karjääride alla jääb 55 ruutkilomeetri suurune ala, moodustades 0,1 protsenti maismaast. Erinevate rajatiste poolt on hõivatud 141 ruutkilomeetrit ehk 0,3 protsenti maismaast. Teede, parklate, lennuradade, rööbasteede jne alla jääb kokku 462 ruutkilomeetrit ehk 1 protsent.

Uue tööriista kasutamisel saab ülevaate maahõivest kohalike omavalitsuste ja maakondade lõikes, võimaldades paremini kujundada maahõivega seonduvat poliitikat. Omades sellist ülevaadet on võimalik senisest paremini hinnata, kas antud piirkonnas on mõistlik veel hoonestatud alade ulatust laiendada või mitte. Samas tuleb silmas pidada kohaliku omavalitsuse halduspiiride iseloomu.

Kõik huvilised, arendajad, kohalikud omavalitsused, ministeeriumid ning asutused saavad metoodika ja tulemustega tutvuda Keskkonnaportaalis.